Oled juba tqhq foorumi kasutaja? Su kasutajatunnus ja salasõna kehtivad ka siin foorumis.
Tuleb vaid tqhq foorumist välja logida ja siis ükskõik kummas foorumis uuesti sisse logida.
Võistlusbagi VW 1600 4wdKas see kardaan peabki sellise nurga tegema? Tundub natuke hirmuäratav, kui kardaan su tagumiku ja jalgade "ümber" jookseb. Kas seda kuidagi ühte serva ja sirge(ma)lt ei saa ajada (vasakule poole praegusel juhul)? Kunagi 4WD Rush KitCar kohta lugesin, et parem on sirge kardaan ja auto pikitelje suhtes kõrvale nihutatud esireduktor. Rushil oli teema just vastupidine (mootor ees ja kardaan tagasillale) aga põhimõte on oluline just. Mul endal väga valus kogemus Estfieldi täispööretel lagunenud kardaaniristiga.
Võistlusbagi VW 1600 4wdJah oleks parem küll, kui kardaan läheks päris otse. Kuid kahjuks ei mängi muud moodi kuidagi välja. Esidiffrit pole mõistlik liigutada- muudaks ära võllide pikkused jne. Samas ei taha kõrgemal istuda ka- Raam tuleks kõrgem ja raskem. Raskuskese läheks ka ülesse poole (nii kerge auto puhul on sõitja mass päris suur osa auto kaalust). Momendil on istet veidi küljele nihutatud ja kardaani nurk tuleb suht mõistlik veel. Kardaan läheb alu toru sisse ja nagu näeb ette FIA, tulevad kardaani ümber veel kaitseks teras vitsad. Aga eks ta veidi hirmutav ole jah- mõni vigastustega juhtum on bagide puhul olnud küll. Õnneks käib enamus väändest läbi tagasilla. Esiots on bagil kerge ja lisaks ei tohiks esimesed torsioon-veovõllid lasta tekkida löökkoormust. Seni pole meil selle kardaaniga probleeme olnud. Lada kardaaniristid on kasutuses paljudel suure klassi bagidelgi. Igaks juhuks arvutasin üle erinevate veoskeemi võllide purunemismomendid ja kui tekibki mingi ime läbi ettenägematu ülekoormus, siis peaks enne purunema mõni teine võll (esimene veovõll) või käigukasti kõrval olev kardaani osa, mis sai spetsiaalselt tehtud täismaterjalist peenike torsioonvõll. (läbimõõt sai valitud selline, et purunemismoment oleks väiksem , kui sõitjateruumis oleval kardaani osal)
Nagu näha , siis ma seda ikka veidi kardan jah
Mina olen seni need kardaanid teinud 25CrMo4 torust. Kõik otsad on treitud tsentrite vahel ja kokku keevitatud ka treipingis. Lisaks üle ka tasakaalustatud (või vähemalt kontrollitud). Ka kokkupõrgete, või näiteks diffri ülekande purunemise korral pole seni kardaaniga midagi juhtunud (Lada peaülekande, mis asus vanal autol ees, suutis see kardaan hammastest puhtaks närida ilma ise mingeid tüsistusi saamata). Mõnel konkurendil on kardaan tehtud nagu jumal juhatab- üks lätlane kurtis kunagi, et ei näe hästi sõita, sest kardaani vibra oli nii suur
siin paar pilti ühest saksa suure klassi bagi õnneliku lõpuga juhtumist (see masin mitu aastat EM-i tipus sõitnud, nüüd uus omanik vist ei ole pikalt kardaani kontrollinud)
Võistlusbagi VW 1600 4wd Tegelikult vahepeal tehtud päris palju, kuid need sellised detailid, mis väga välja ei paista.
Suurematest asjadest on valmis saanud kardaan koos kõigi kinnituste ja nõuetekohaste kaitsetega, mida FIA tahab. vaja see veel tsinkimisse saata.
Esidiffer sai üle vaadatud ja kokku pandud. Pidurisadulad on ettevalmistatud külge kruvimiseks. Piduripedaal-silinder on raami küljes paigas. Tagumised õõtsad, veovõllid on tsingitud ja koostatud (neid sai tehtud kokku 3 paari, nagu ikka kõiki selliseid detaile, mis võivad kokkupõrke vms. käigus kannatada saada ja vajavad kiiret vahetust). Momendil tegelen kütusepaagi, kuivakarteri paagi ja jahutusradika kinnituste tegemisega (teha on neid lihtne, kuid väljamõtlemine võtab jubedalt aega- ei taha ju ainsatki lisatoru kasutada). Tuleb see kõik teha nii, et kõigile asjadele oleks lihtne võistlusolukorras ligi saada jne. Järgmiseks tuleb valmis teha käiguvahetuse hoovastik, sidurihoovastik, tagurpidi käigu lülitus, külje kaitsetorud. Käigukasti saaks ka lõplikult kokku panna. Samas tuleks sooja aega ära kasutada epovaigu ja hübriidkiuga tegelemiseks.
Vahepeal on saabunud mootoridetailid- klapid, kolvid, kepsud. Plokikaas on ettevalmistamisel. Varsti lisan mõne pildi ka. Põhimõtteliselt saaks auto ratastele tõsta.
Seniks üks video viimasest EM-i etapist Nova Pakas
Võistlusbagi VW 1600 4wdNüüd sai auto esimest korda ratastele tõstetud ja välja lükatud. Momendil teen vorme klaasplast detailide tegemiseks (seljatagune vahesein, mootori kate). Vaja teha ka uued küljed. Nende jaoks siis vaja kõigepealt alustada mudelist, teha vorm ja alles siis saab detaili. Ninaosa sobib õnneks vana (lihtsalt vaja see teha epovaigust ja tugevast kiust).
Võistlusbagi VW 1600 4wdNagu teada, siis bagikrossis on väiksemaid ning suuremaid nö "toetamisi" väga palju, siis kuidas selline vedrustuse asend ennast õigustab tagasillal ? Ei ole need Reigeri amordid odavad, kui keegi peaks need katki sõitma, või siiski on see suhteliselt välistatud ? Esisillal on küll hästi lahendatud, kuid tundub, et tagasillal lihtsalt raami kuju pärast ei saanud seda liigendiga lahendust kasutada ? või äkki on seal ka mingeid miinuseid selle liigendiga vedrustusel ?
Ega rootor mootoreid ei ole kunagi kasutatud ? On neil juba originaalis üsna palju jõudu. Rootor mootoritest suurt midagi ei tea, ehk ei pea nad sellele valule lihtsalt vastu, mis nad rajal saaks. Kuid tekkis lihtsalt selline mõte ..
Võistlusbagi VW 1600 4wd Selline tagasilla ehitus on suhteliselt tugev ja kaitseb ka amorti, kuid igal juhul oleks parem panna amordid sisse nagu ees. Tegelikult proovisingi seda teha, kuid see konstruktsioon oleks kole keeruliseks läinud. Lisaks amortide katkisõitmise ohule, käib neile väljas olles peale ka kõva kivirahe ja liiv-pori. Nagu juba selle teema alguse poole kirjutatud on automootorit kasutades väga raske bagi miinimumkaalu saada. (antud juhul 500 kg. ilma juhita). Nookuriga vedrustus iseenesest hea asi: Saab kasutada väiksemat amorti, kaitseb amorti, vedrustuse saab panna toimima progresseeruvalt jne. Mida lihtsama saab bagi ehitada, seda parem. Kui sõita kaasa EM-i ja näiteks nagu Tsehhid veel oma kodust sarja, siis on võistluste vahel oluline, et auto hooldamine oleks lihtne. (Kunagi väitis keegi külgkorviga motokrossi sõitja, et tsikliga nii palju tööd etappide vahel, et ei jõua ära teha - ma arvan, et bagi kindlasti veel hullem).
Amort jah kole kallis, aga bagi puhul on see üks väga tähtis asi. Viimasel bagil on meil all Reigeri amordid 3 pidi reguleerimisega, lisakolvi, ja allakukkumise klapiga (amordi sees nii palju tehnikat, et õli eriti ei mahugi ). Õnneks on neile amortidele saada kõiki osi eraldi (varred, hülsid jne.), ehk siis ei pea kohe tervet uut amorti ostma, kui midagi juhtub. Küll aga peab võistlustel kaasas olema teine jooks amorte. Kui arvestada , et üks Reiger maksab umbes 1500 eur. tk. siis on see päris suur lisakulutus. (kui esimesi amorte on 2 tk ja tagumisi on 4 tk. saame kokku 6 amorti ja hinnaks 9000 eur.) Nõus, et on ka odavamaid lahendusi, millega saab sõita, kuid need on tavaliselt koos seljavaluga . Mul on otsitud sellele uuele bagile tagavaraks taha üks paar kasutatud Proflex-i amorte.
Rootoriga on kunagi sõitnud isegi Jaanus Ligur. Siis küll suurt klassi. Tegemist oli Lada tehase isendiga, mis lihtsalt ei pidanud vastu. Kunagi oli rootorile koefitsent 1.8 (kui ma ei eksi), kuid nüüd seda enam pole. Lähiajast tean kindlasti ühte , kes sellega ka väikest klassi proovis (Mazda mootor), kuid mingit edu sealt ei tulnud. Kunagi räägiti, et sellega pole just kõige parem sõita. Gaasi maha lastes pidi olema nagu kahetaktine (mootoriga eriti ei pidurda) jne. - Ise proovinud ei ole, ei tea midagi arvata. Hollandlaste poolt on liikunud vahepel jutte, et võiks kasutada mingeid kahetaktiseid mootoreid, mis võiksid 1600 kuubiku juures üle 300 hj. välja anda, kuid millegipärast pole neid näha olnud. Ma arvan, et see momendikõver, mis sealt välja tuleb pole just kõige meeldivam.
Eelmisel aastal uue hooga esile tulnud kahe baigi mootoriga bagi konstruktsioon, pole see aasta suurt midagi saavutanud. Kardeti, et nüüd lähebki kõik kahe baigi peale ja teised surevad välja. See aasta pole igatahes neil erilist edu olnud (momendi EM-i tabelis 10 koht). Eelmise aasta võitja oleks olnud tõenäoliselt kiire ka auto või üht baigimootorit kasutades.
Võistlusbagi VW 1600 4wd80-ndate lõpus sõitis kaks rootormootoritega VAZ-i tehasebagi Nuias, need läksid konkurentidel (ka Liguril) pika puuga eest, aga täpselt niikaua, kuni mootorit jätkus. Kauaks seda ei olnud.
Võistlusbagi VW 1600 4wdEks neid ole olnud mitmeid , kes rootormootorit on proovinud. Läti meistrivõistlustelgi 2002-2003 üks sõitis. Ma arvan, et tipus sõitmiseks on vaja lahendust, mis jääks rahaliselt mõistuse piiridesse.
Kindlasti on olemas erinevat eksootikat veelgi, kuid kas see ka ära tasub? EM-il esimene ots enamjaolt sõidab kellegi hea mootoritegija mootoritega. Või siis kasutatakse baigi mootoreid. (EM-i jaoks tuleb neid muidugi veel korralikult järele aidata).
Võistlusbagi VW 1600 4wdHuvitav teema.....volkari boksereid ka keegi kasutanud on? 200hp 1600, 300hp 2400cc või 400hp 2200 T mootoreid on kere autodele tehtud iseenesest. Eeliseks ülikerge kaal.....1600ne na vast ca 70-80 kg ma arvan.
Võistlusbagi VW 1600 4wdMina pole ühtegi sellise mootoriga võistlusbagi oma silmaga kunagi näinud- ka mitte nõukaajal EM-i etapil. Aga vanadelt piltidelt küll. Ja eks see bagiehitus ju neist kunagi alguse saigi. 200 hj vanast põrnikast on ikka jube palju. Vaevalt et siin mingist töökindlusest enam rääkida saaks... või oleks tegemist praktiliselt uue mootori ehitamisega. 4-klapilist silindripead ju ka sellele pole (nende aeg vist juba ammu otsa saanud) -ei mäletagi kuna viimati 2 klapilist EM-il näha sai (kui jätta kõrvale veel mõned suures klassis kasutatavad Tatra või Porsche mootorid). Momendil oleks äkki vaja hoopis sellist mootorit: http://www.h1v8.com/H2.html
Võistlusbagi VW 1600 4wdkahju...
põrnikate teema lõpuks siia veel niipalju, et parimad nende mootorite ehitajad on rootsist ja norrast.
neist riikidest on tuua näited 195hp 1600 sest (122hp/L) 252hp 1900sest(132hp/L) ja 390 hp 1600 turbokast. Mõlemad mehed teevad väga palju ise (keevitavad kaantes kanalid ikka hoopis teiseks kuid jah jäävad 2 klapi juurde, teevad originaal vändaga kõik mis võimalik jne....Töökindlusest muidugi pole juttu sest nemad ehitavad nad reeglina sundjahutuseta ja sõitma korraga paarkümmend sekundit jooneni + 10 sekundit 9-10 000 pöördega minuti kohta.
pole just väga 50nendatest tõukurvarrastega karpamootori moodi response
Võistlusbagi VW 1600 4wdSiinsetel bagimeestel see etapp täiesti vahele jäänud -lihtsalt peale vene mootorite polnud muud midagi võtta.
Aga kiirenduses on jah võimalik lühiajaliselt päris palju võimsust kätte saada. Eriti kui veel kasutatav kütus on vaba. Meil lubatud kasutada FIA kütust ehk siis 102 oktaanist.
Võistlusbagi VW 1600 4wdJääb üle Andresega nõustuda. Päris huvitav mootor paistab - väike sidur ja olematu hooratas. Mis põnevale autole see süda läks?
Võistlusbagi VW 1600 4wdVarsti on valmis saamas 2 BMW E36 kerega ralliautot. See pildil on päris uus. Teine tuleb "uputatud-taaselustatud".
See mootor on M-i S54B32 mingilt uuemalt kerelt.
1 2 3 4 5 6 7 .. 
-lihtsalt peale vene mootorite polnud muud midagi võtta.