Oled juba tqhq foorumi kasutaja? Su kasutajatunnus ja salasõna kehtivad ka siin foorumis.
Tuleb vaid tqhq foorumist välja logida ja siis ükskõik kummas foorumis uuesti sisse logida.
Mitsubishi Lancer EVO6 TME RallikrossMöödunud hooaja lõpul tegin ma lõpuks otsuse, et liigun ala juurde, millega tahtsin tegelikult hakata tegelema juba aastal 2012. Kuna aga tol ajal BMW likviidne polnud, siis sõitsin mõned aastad drifti.
Müüki tuli aga Sten Oja vana, lausa EMidel osalenud EVO6 Tommi Mäkinen Edition. Pärast Steni oli selle omanikuks Ricardo Bortkevitš, hooldajaks endiselt Sten Oja Motorsport. Mina müüsin eelmise auto juppidena laiali ja ostsin Supercari.
Steni saldosse selle autoga tuli NEZ tiitel ja kui ma ei eksi, siis 2 EMV tiitlit. Lisaks Saksamaa EMil 2013 ühes eelsõidus nt 8. ringiaeg.
Ricardo sõitis kokku 14 EMV etappi, millest 10 oli poodiumil, neist 5 võitu.
Senimaani on mitme raja rekordid Steni (Laitse) ja Ricardo (Vasalemma) käes.
Tehnika:
EVO6 TME
Samsonas Sequential
Ralliart diffrilukud
ProTrac vedrustus
Ees EVO9 poolteljed, taga originaalid
Saksamaa etapi jaoks keerati kunagi sellest koos kõriga välja 630hj. Viimastel Eesti hooaegadel on siiski sõidetud u 520-550hj vahemikus.
Tagaradikas, ATL turvapaak. Kerel uksed (peale juhiukse), tiivad, kapott plastikust.
Praeguse seisuga vajab auto üksjagu tööd. Hetkel on pooleli rebuild, tehnika võtsime maha, sest kere vajab viimasest Kulbilohu etapi avariist taastamist. Lisaks nagu ikka, kasutatud tehnikat ostes tuleks kõik lahti võtta ning üle kontrollida. Kast, vahekast ja differ on juba töösse läinud. Praegu peal olev mootor tuleb pulkadeks võtta, kaas korrastada-reguleerida. Lisaks hulk pisiasju nagu kapoti alt mõningad pistikud, ülevärv jms. Lisaks vajavad iste-rihmad uuendamist. Niiet Siimul (aftermarket.ee) on üksjagu asju tellida.
Minu plaanid on veel ebaselged, sel aastal rapsima ei hakka ning keskendun auto korda saamisele. Loodan hiljemalt Laitse etapiks (19.mai) rajale saada.
Panen mõned enda tehtud pildid ajast, kui Sten sellega veel sõitis. Praegu on auto mattmust, mis teeb avariijärgse välimuse kahjuks eriti õnnetuks. Seega tarvis on midagi erksamat.
Mitsubishi Lancer EVO6 TME RallikrossVägev ! Selline aparaat tõotab põnevat avastamist - loodetavasti mitte ainult selili auto all, karterist õli tilgub sirinal.
Mitsubishi Lancer EVO6 TME RallikrossÕnneks karterist tilkuma ei hakka, tavaliselt lähevad ikka piisava pauguga lõhki, et karter oleks ainukene puhas detail.
Aga see auto on Ricardo käes vaid ühel korral tehnika tõttu katkestanud (siis oli ka veermikuviga). Niiet mingi lootus on, et EVOd on töökindlad.
Mitsubishi Lancer EVO6 TME RallikrossTänaseks on möödas juba 3/5 hooajast, aga ma pole endiselt veel siia tegelikult sõitmisest midagi kirjutanud. Enne hooaega sain teha 9 ringi Laitses, kus üks õõtsakinnituse polt tõmbas keerme maha ja tuli töökotta naasta. Kuna aga muus osas auto toimis hästi, siis kiiruga ühtegi teist testi ei teinud ja sai mindud Kulbilohku võistlema.
1. etapp, Kulbilohu, Elva
Päev varem kohale, telk püsti, auto selle alla ja magama ära. Hommikul esimeste seas kohale, kolmanda autona rajale ja vajalikud 15 trenniringi elus esimest korda Avoni päris rehviga tehtud. Aeg oli vist kolmas, viie seast. Võis rahule jääda. Eelsõitudeks aga hakkas sadama ja eks lõi ka närv sisse. Startides mõtlesin üle (Evoga peab korralikult veoosale pinged peale laskma, muidu purustab vahekasti, diffri, poolteljed või lausa käigukasti) ning hoidsin launch controli nuppu 0,1-0,3s liiga kaua peal. Launchi lahti laskmata aga tegelikult autol jõudu pole ja kooleb ära. Seega igas eelsõidus sain tegeleda käivitamise, mitte sõitmisega ja olin sõiduosas konkurentsitult viimane. Ringiajad olid tegelt ok, peamine eesmärk oligi ühel sinisel tuntud rallimehe autol silma peal hoida ja oma aegu sellega võrrelda.
Finaalis startisin jala pealt ehk ilma launchita. Sealt ka viimane koht, sest sai üks räme sõiduviga tehtud. Kuid võitja tulemus tühistati valede rehvide (vihmarehvid, mitte lõigatud slikk) kasutamise eest. Seega neljanda koha punktid käes ja auto tervelt koju toodud.
Võistlustevahelisel pausil tõstsime launchi nupu roolilt käsipiduri kangile, et sama viga enam ei korduks.
2. etapp, Vasalemma
Alustuseks kokkuvõttev video:
Kuigi ma olen tänaseks sõitnud vaid neljal rajal, võib öelda, et tõenäoliselt kujuneb sellest minu lemmik. Hommikul trennis päris veel hoogu ei leidnud, aga päeva lõpuks olin kiireima ringiajaga SuperCar. Algaja ja uunikumi komplekti kohta pole paha. Eelsõitudes sai tehtud vigu, finaalis aga tegelikult lagunes gaasisiiber ehk osa turborõhust kadus teadmata suunas. Sellegipoolest õnnetus saavutada kiireim ringiaeg. Lisaks veel tehtud valestart, mille karistuseks määratakse kahekordne jokkeri läbimine ja kõigile kordusstart. Spotter karjus kõrva, et tuleb täiega panna ja kihutada nii, et vähe pole. Õnnestus puhta sõiduga tõusta lausa poodiumile, napilt teise koha taha.
Enne kolmandat etappi sai tegelikult võistlemiseks vajaminev eelarve sisuliselt otsa, aga kuna punktitabelist vaatas vastu kolmas koht, rehvid auto all veel kõlbasid, kütust oli terve kanistri jagu järel ja auhinnaks saadud ka pool osalustasu, tuli ennast sättida ka Kuressaare lennuväljal toimuvale etapile. Seega, autole hooldus (kõik õlid, vahekast maha - kontroll), uus seguklapp jne ning betoonplokkide vahele nikerdama.
3. etapp, Kuressaare lennuväli
Jaanilaupäeva eel, 22. juunil toimus Rallikrossi Eesti meistrivõistluste kolmas etapp Kuressaare lennuväljal, kus saavutasin finaalis neljanda koha. Kiirusega võib väga rahul olla, päeva arvestuses oma klassi kolmas ringiaeg, hommikuses vabatrennis lausa teine. Esimeses eelsõidus neljas - "not good, but not terrible" nagu Tšernobõli jaama peainsener ütles dosimeetri skaala maksimumnumbrit nähes. Järgmised eelsõidud nii hästi ei õnnestunud, lühike nikerdamisring möödumiskatsetega kaasnevaid vigu ei andestanud. Õnneks poolfinaalis läks sõit väga hästi, sain finaali ning seal koos Rainiga rongis sõita. Tulemuseks üsna napilt neljas.
Saaremaale minek on ülimalt kiiduväärne ja äge plaan. Kahjuks ei saa sama öelda aga raja kohta, mis oli teravate betoonplokkide tõttu üliohtlik, möödumist mitte võimaldavalt väga kitsas, ilma segapinnase osata ja 28-30 sekundilise kestvusega ka ilmselgelt liiga lühike. Loodetavasti leitakse ka tulevikus võimalus Saaremaal korraldada võistlus, luues aga siis kasvõi ajutiselt päris rallikrossirada.
Kuigi konkurentide tehnika jõudluse erinevused tulid täielikult asfaltrajal välja, on tegemist tõeliselt kiiduväärt autoga. Tuleb küll sülitada kolm korda üle vasaku õla, koputada puidu peale ja kõik muud vanarahvameetodid kasutusele võtta, aga tegemist on väga vastupidava masinaga. Kui valdav enamus SuperCar'e veedavad üksjagu aega pukkidel, sedasi, et mehaanikud autode all või sees pea alaspidi on, siis minu omal tuleb mõõta rehvirõhud, kontrollida vedelikud, puhastada pidurid ja pesta aknad.
Punktitabelis on endiselt kolmas koht, vahe liidritega on küll kärisenud eespoolt vastavalt 15p ja 10p suuruseks, tagantpoolt aga 3p, 7p ja 9p suuruseks. Kui etapil on kohal 6 autot, siis minimaalselt saab igatepidi viimaseks jäädes 12p, kõik võites aga 24p. Kui aga on 8 autot ja toimuvad poolfinaalid, siis maksimaalselt 30p ning minimaalselt ikkagi 9+3=12p. Seega, selleks, et hooaja lõpus kirevaid karikaid koos teistega kokku lüüa, tuleb ikkagi minna sõitma nii Kehalasse 10. augustil, kui ka Kulbilohku 7. septembril. Eelarve tuleb miskitpidi ikkagi ära täita.
Mitsubishi Lancer EVO6 TME RallikrossVahepeal on hooaeg läbi saanud. Tegemist oli kahtlemata kogu sarja kõige vastupidavama ja murevabama autoga. Mitte ükski sõit ei jäänud tehnilisel (ega ka mingil muul) põhjusel sõitmata.
4. etapp, Kehala
Kõige paremini saab toimunu kohta teada vast Ilumets Productions tehtud videost:
Kahjuks osales Kehalas kõige vähem autosid, ju käis kett mitmel mehel maha. Lisaks purustati eelnevalt Riias toimunud NordicX etapil üks Peugeot 207, mis pidi kindlasti startima. Aga minul läks üldjoontes hästi. Selge see, et päris uutele tippautodele on raske vastu saada, jõudu ja tehnikat jätkub, aga just hüpetel tuleb veidi tagasi hoida.
Ühtlasi andis järgi ka käigukastis peaülekanne. Ei midagi hullu taaskord, paar hammast kohe-kohe lahkumas ja täkked peal.
5. etapp, Kulbilohu, Elva
Kuna kahe etapi vahel oli vähem kui kuu ja varuosade tarneajaks öeldi esialgu neli nädalat, siis sai laenatud KAPSi järjestikkast. Selgus aga, et nende osaliselt oma poolt toodetud korpuse kinnitused on veidi teistes asukohtades ja me pidanuks fabritseerima täiesti uued - ei midagi ületamatut, kuid ühe sõidu jaoks liigne töö. Nimelt oli mul hooaja kolmanda koha kindlustamiseks vaja vaid startida ühes eelsõidus. Minu ees oleval kahel autol oli minu vastu sama seis, matemaatiliselt võinuks ka mina veel tiitli eest võidelda, aga reaaluses vähetõenäoline.
Seega, panime tavalise olemasoleva Evo 9RS kasti (ülekanded on veidi lühemad, kui muudel kastidel). Igas sõidus olin kiiruselt kolmas ja päeva kokkuvõttes kolmas.
Meie taga on seismas veel 1 mitteFiesta.
Päeva järjestus oli selline:
Kuigi uuemad pika vedrustuse käiguga autod olid Kehala suurel asfalthüppel paremad, siis muudel radadel on vana evo isegi stabiilsem. Kui parema jalaga õigesti toimetada, on hüpata sellega tegelikult väga meeldiv.
Eks nüüd tuleb asuda järgmiseks hooajaks ettevalmistusi tegema. Käigukast saab varsti kokku, aga hooldada tuleb ka vahekast (koos esilukuga), tagadiffer ja nüüd võtta ette ka amortide hooldus, mida sai eelnevalt edasi lükatud.
Kui müük õnnestub, siis on tõenäoline, et ehitan kehtiva homologeeringuga uuema auto. Tahaks proovida ehk NordicX (MMi promootori Skandinaavia sari) ühel-kahel etapil sõitmist või nt Euroopakate lähemat etappi. Kui ei, siis tuleb selle autoga Eesti meistritiitli eest võitlema asuda. Sel hooajal jäi see eelkõige kogemuste puudumise taha, et kiireim aeg tuleks ka igast eelsõidust, mitte ainult ühe ringi kaupa.
Loodetavasti õnnestub leida ka järgmiseks hooajaks piisavalt toetajaid, mina olen muidugi avatud igasugustele pakkumistele
