Oled juba tqhq foorumi kasutaja? Su kasutajatunnus ja salasõna kehtivad ka siin foorumis.
Tuleb vaid tqhq foorumist välja logida ja siis ükskõik kummas foorumis uuesti sisse logida.
On siin ka estoniate ja weberite tundjaid?Ma isegi ei tea miks ma seda uurin ja miks see arhhailine 8v vw mootor dual 40netega mulle huvi pakub aga ostsin mõned kuud tagasi ühe kunagise legendi (tarmo Rosenbergi) auto mis omakorda tulenes kunagi estonialt. Aga lihtsalt huvitab mida nendes mootorites tehti, milline võib olla eeldatav jõugraafik...just kuju... ja superluks oleks kui keegi teaks milliselt estonialt see mootor pärineb või midagi päris konkreetsest asjast teab Tean vaid, et tegu on mootoriga mis mõned kered on juba rallikrossi ja piigiga pehmeks ajanud kuid algselt estonial ringrada sõitis.
Minuni jõudis niisugusena:
9 aastat olevat käivitamata kujul seisnud....väntvõlligi pole pööratud. Karter lekkis ja õli suurt midagi sees polnud. Millalgi oli keegi gaasi vajutanud ja kuna 1 karpa võll oli juba nii roostes, et takerdus siis painutas need omavahel paarkümmend kraadi nihkesse jättes ka ka karburaatorite siibrid pool avatuks. Karpadest sisselaske klappideni oli miskipärast mitu peotäit pähkleid ja koori....ilmselt mõned siis ka mootoris. Autos oli rotipesa, rattakoopas linnupesa, mootoriruumis oravate sahver
Kuna treilaga oli kaugele järgi mindud ja et mitte purustada lootusi siis võimalikult vähe infot küsitud sai siiski ära toodud
õnneks mootor käis ringi, klapikambri kaane all paistis üsna raju nukkvõll mille päritolu pidi Vormel 3melt olema Olevat estonia mingites klassides keelatud? (Võibolla ajuvaba ja vale jutt)
Igatahes lootsin ma ta avamata elule aidata sest sisselaske portidest silindrisse vaadates tundus kõik ilus....sisselaske klapp näib vaid müstiliselt suur välja.
Tahtsin tegelikult karpad kõrge kaarega visata kuna need olid nii kinni kui vähegi said olla kuid progeaju tundus liiga vale seal peal, kus kaas on niikunii siuke ebard, et anna olla. Leotasin siis 2 nädalat naftas neid ja sain peaaegu kõik lahti ja liikuma vaid mõne tunniga. Panin sisse uued tihendid ja kruvisin mootorile peale. Auto käivitus mingi neljanda-viienda katsega. Proovisin kalibreerida vaakumeid ja 3mel silindril see õnnestub kuid ühega mitte....ilmselt võll väändunud. Aga vähemalt käib.
Ja nüüd tulistaks küsimustega lootuses, et keegi viitsib lugeda:
Kas 30mm vendid ja 40nesed karpad kuidagi ulmeliselt väikesed pole 2L mootorile? Kuidas see jõukõverale mõjub ja sellise nukkvõlliga kokku sobib, mille tarvis kaant niipalju freesitud, et see üldse ringi käiks? (Lähiajal katsun nuka ära kraadida...hetkel vaid oletused) Ma olen weberite raamatut vaid korra lugenud ja ühe mootori segu seadistamisega tegelenud kuid mulle tundub vastuolus üsna suur töömaht suure nukkvõlliga vs väiksed karpad kõige pisemate ventidega? On vist võimalik, et tegelikult on kunagi see kaas ja karpad väiksema töömahu peal olnud.
Mis pöördeni seda tohib üldse piitsutada?
Mida kaasajastada seoses kaasajastunud mõõteseadmete, parema kütuse ja muude heade asjadega? Peaksin ehk surveastme kindlaks tegema ja nuka ära kraadima alustuseks?
Karpa vendid ja düüside vahetus on mõttes kuid kui palju jõudu jääb 40neste korpuste taha võrreldes 45ste või 48sastega?
Väljalaske runnerid tunduvad ka müstiliselt peenikesed ja mitte sobivad sellise kaanega. Või saan mina millestki valesti aru ja see on kõik optimeetritud miskile X pöördele ?
On siin ka estoniate ja weberite tundjaid?See nukk seal oli vist mingi 285-295 kraadine...
40 weberid oleks ideaalsed 1,6- sele mootorile, kuid pole häda 2 liitrisega ka. Need jupid äkki olnudki 1,6-se omad. Tõenäoliselt kasutatud juppe, mis formulistidest üle jäänud...
Mis pöördeni piitsutada- seda näed ikka momendikõvera järgi- küll ta üleval ära kustub. Ei usu, et ta väga kõrgelt enam jõudu toodaks...
Kaant freesitud jah selleks, et nukk ringi käiks- muidu ei saa klapi tõusu nii suureks.
Sellisele weberile võib mul isegi uued segusiibri võllid olemas olla (pean maal natuke otsima).
Võin sulle seda ka soovitada, mis käigukasti peale see põrnikas ümber teha (nii, et sõita ka saaks )
29.12.2014 at 11:10
1 edit. Last edited 29.12.2014 at 11:15 by bagiauto
On siin ka estoniate ja weberite tundjaid?Selle mootori plokikaas on originaalis hüdrotõukurite jaoks, kuid tõukurid on mehhaaniliseks ümber tehtud, ning ka mehhaniliste tõukurite suurema läbimõõduga nukkvõlli kasutatud. Seetõttu on vajalik ka freesimine , et seevõll ringi käiks.
Kas seal mootoris peaks olema vana GTI treitud klapid olema, ning mingi alfa romeo sisselaske kolle?
Mul oli krossiautol täpselt sama mootor, kui 1,6 - 2,0 tegin, siis Särg vahetas karpades venturid ära.
On siin ka estoniate ja weberite tundjaid?Vaata, mis on mootori koodiks. Peaks küünalde poolsel küljel olema löödud mootorinumbri ette. 1,8-liitrise GTI puhul on koodiks DX, 1,6 puhul EG.
Juhan Seina raamatu Eesti vormelautod 1958-2013 andmetel said VW mootori endale sellised masinad: Esttec 884 (1989), Estonia 25-10 (1991) ja Estonia 26H9 (2001). Viimase sõiduki jõuallika kohta on kirjutatud, et sellel oli kuiv karter ja vedelikuga õlijahutus. Kõik olid 1,6-liitrised mootorid. Estteci mootorit toitsid kaks 40 DCOE Weberit, 26H9 kaks 45 DCOE Weberit.
A.
29.12.2014 at 19:00
1 edit. Last edited 29.12.2014 at 20:47 by Aspelund
On siin ka estoniate ja weberite tundjaid?Plokil ilutseb selgelt kiri 2,0 ja see näib üsna tavaline 80nendate ploki moodi välja mis vist nii 66 monopritset kui 85 EFIT omasid
Kaanel on aga 026 103 373 G - Ja on imelik, et sellel on justkui mehhaanilise pritse pihustiavad kaanes....ilmselt mingilt mootorilt mida ma pole varem näinud.
Käigukasti osas kuulan huviga kuid lihtsalt eneseharimise mõttes st et kuna plaanin autot vaid talvel kasutada peaks ta kestma. Seal sees on ketasplokk + muudetud ülekanded erinevatest volkari kastidest. Vast oma 15a garaazis kopitanud paberipaki sain kaasa, kuhu olid kõikvõimalikud eri ülekanded graafiliselt üles joonistatud ja siis osadele ringid ümber tõmmatud....pead ei anna kuid ehk nood variandid on hetkel sees..... Stock põrnika kaste on mul 5...7tk ja kaasa sain suure kasti rattaid mis selle auto juurde kuulusid....ehk on ka seal midagi kasutatavat.
On siin ka estoniate ja weberite tundjaid?026 103 373 G on 1986-> Mk2 GTI jaoks mõeldud hüdrauliliste tõukuritega kaan. Mootori tähis EV. Sissepritse K-Jetronic.
A.
On siin ka estoniate ja weberite tundjaid?Pihustiavad peaks kõigil kaantel olema. Osadel punnid ja osadel pihustid.
Seega EFI'tamine on päris lihtne.
Ma läksin pritse + giljotiin sisselaske peale sellisel mootoril. Karpa tundus liiga kallis ja kohmakas, lisaks oli vaja süüdet juhtida.
____________________________
Hobitehnika mehaanika, elektroonika ning nende seadistamine - kõik ühes kohas.
On siin ka estoniate ja weberite tundjaid?Aga küsimus on siiski õhus....
Kas suuremate ventide ja jämedamate väljalaske runnerite peale on mõtet aega kulutada või oleks jõukasv minimaalne ning ajaks vaid veidi powerbandi kõrgemale? Vendid ei maksa suurt midagi ja väljalaskega saan ka hakkama kuid see tähendaks ka kogu düüsidekomplekti väljavahetust kuid kuna ei pea ennast piisavalt pädevaks ühe korraga segu õigeks saada siis tõenäoliselt on vaja suht suurt hulka düüse ja torusid.
40nesesse karpasse on minuteada kuni 36ni vente saada kuid mul sees 30nesed.
Mis jõudu üldse võiks niiviisi oodata nende karpadega ja kui palju võiks seda veel kinni olla 30neste ventide ja ca 32mm väljalake runneri taga? Ei eelda, et keegi kohe pildi põhjal pakuks palju see mootor jõudu teeb kuid ehk on kogemust karpade alal ja oskab mulle düüside abil seda öelda? kahjuks ei leia hetkel paberit üles kuhu need kirjutasin....
On siin ka estoniate ja weberite tundjaid?Pane see asi kõigepealt käima, siis näed, mis edasi saab. Stendimehed räägivad, et weberite reguleerimine lõpeb tavaliselt siis, kui düüsid otsa saavad... Ma arvan, et see mootor purustab ka sellises seades sul käigukaste (oli vist selle auto puhul põhiprobleem). Otsi parem mõni originaaal Renault UN1 käigukast.
On siin ka estoniate ja weberite tundjaid?Auto tegelikult käib aga vaja veel omajagu teha, et ka sõita kannataks
Renaulti UN1 pole päris see mis oleks minu idee olnud.
Mul oli kuni eelmise nädalani nurgas 2 bussi kasti 091 koodiga, mis on kuni 350hp otsas end üsna mitmel autol ka dragimaailmas vastu pidanud. (Neis raske leida sest toodeti vaid 2 aastat ja ühe kindla mootori jaoks vw T2 bussidele) Poolteljed uuetüübi IRSiga bolt-on õige starter bolt-on ja mootor ise ka muidugi-bolt on. käiguhoovastik-Bolt on Vaid kasti kinnitused raami vahele tulnuks tekitada. Kuna soovin sõita vaid jääd ja lund siis loodan tõesti sellele, et põrnika kast pole nii nõrk....seda enam, et 400m kaupa sõites on stock kastiga sõidetud ka 10s (peale kümmet sõitu käib kast lahti ja vahetatakse laagreid ja kontrollitakse hambaid) Mis on nõrk on aga differ. Originaal kasti ülekandeid pole ma 1600cc turbo ega 2,0 turbo mootori otsas lõhkunud kuid diffreid küll. Selles kastis on veidi tugevam LSD ketasplokk kuid autoga sain kaasa ühe samasuguse mis sees on...vaid selle vahega, et 1 pooltelje väljatulek on pooleks. Sinu bagiteemat vaadates tekkis omajagu mõtteid kuidas see viga parandada
Pöördesse käib veel väga uimaselt kuid kuidagi juba töötab:
02.01.2015 at 13:20
3 edits. Last edited 02.01.2015 at 13:28 by jeff01
On siin ka estoniate ja weberite tundjaid?Su õhusolev küsimus on selline, mida on lihtne küsida, aga pigem raske vastata.
Kui tahad mootorist kätte saada iga viimase, kui hobujõu, siis on kindlasti mõtet tuunida nii karburaatoreid, kui väljalaset, kui ka kõike muud. Kui tahad vähese raha eest palju lõbu saada, siis tuleks pigem kiiresti kokku lapata ja sõitma hakata.
Karburaatorite tuunimise juures ma ei oska väga kaasa rääkida. 10 aastat tagasi, kui veel sarnaste mootoritega vormelitega sõideti, siis oli tegijamatel meestel selline 20x20 cm tahvel kaasas, kuhu olid kõige nelja lõõri jaoks kõikvõimalikud düüsid sisse kruvitud ja siis keerati peale trenni või kvalifikatsiooni küünlaid maha ja nõiuti nende karpade kallal üksjagu. Mõned mehed vahetasid düüse õhurõhu, temperatuuri ja niiskuse järgi, mõned mehed ei vaadanud karburaatorite poolegi. Lõppkokkuvõttes võitsid need, kellel parimad rehvid olid ja kes suutsid paukudest hoiduda. Kui väga tahad siiski karpasid tuunida, siis otsi üles Jaanus Heinsaar või Jaak Pipar ja küsi neilt soovitusi.
Kui tahad rohkem seda teist teed minna, siis vaata, et peale proovisõitu küünlad valged ei oleks ja anna tuld.
2.0 alumise otsaga see mootor estonia raamil kindlasti ei ole ringrada sõitnud. Kui see auto on 9 aastat seisnud ja enne seda on mootor veel jõudnud paar keret pehmeks ajada, siis sõitis ta vormelil kõige hilisemalt kusagil 2000 aasta kandis. Sellisel juhul on tõenäoliselt vormelilt pärit plokikaas koos juurdekuuluvaga (sisselaskekollektor, väljalasketorud, nukkvõll, tõukurid jne). Ilmselt on see siis 1.8 GTI plokikaas standardklappide (40 mm ja 33 mm) ning "Enem Z15" nukkvõlliga. Ei mäleta, et sel ajal oleks väga palju rajude 1.6 VW mootoritega sõidetud. See jäi hilisemasse aega. Pigem on F4 reeglitele vastav ülemine ots.
See 2.0 alumine ots väga palju pööret ei kannata. Pakuks, et ca 7000 oleks maksimum. Soovitan ka alt plokist (selle koha pealt, kus on sul see alumiiniumist kate) karterituulutuse väljavõtte teha, samamoodi, nagu originaalmootoril. Vähegi rohkem kulunud alumise otsaga kippus muidu liiga palju õli kaande jääma ja tuulutusest välja taguma. Süüde keera stroboga ca 4000 pöörde juures paika (nendel pööretel, kus automaatika enam varasemaks ei keera). 2l mootoriga mul otsest kogemust ei ole, aga 1,6 või 1,8 mootoril oli see kusagil ca 35-37 kraadi enne ÜSS.
Usun, et asjade suures plaanis saad nii jääl kui lumel hoogu palju rohkem juurde rehve, vedrustust ja sõiduoskust tuunides, mitte mootorist viimaseid hobujõude välja pigistades.
On siin ka estoniate ja weberite tundjaid?Tänan kokkuvõtva vastuse eest.
karpade tuunimine ehk tänapäeval lihtsam kuna on reaalselt ka võimalik aru saada mis summutist väljub....kuid jah...ega ei teagi ausaltöelda mis sealt tulema peab sellise nukkvõlli korral. Mul on küsimus ka selles, et kuna ülemine osa on väiksema töömahu pealt siis on ka vaja segu kõiki düüse vahetades paika saada kuid kas teha seda olemasolevate 30mm ventidega või maksimaalsetega mis 40nestesse karpadesse mahuvad (36mm) St et hiljem vente vahetada poleks enam hea mõte sest kogu seade oleks taas puu taga ja kõik düüsid mittesobivad.
muidu need dcoe düüsid veel pareminigi kättesaadavad kui IDF ja IDA düüsid. Hea hinnaga emulsion tube ei leidnus kuid nii idle jetid, main jetid ja air correctorid on ebays iseenesest olemas suht mõistliku raha eest...tegelikult otsin juba pikemat aega kellegi nö varudena kokku kogutud karbitäit
Viimast jõudu taga ei aja kuid kui asi on ~50-100€ maksvas vendikomplektis siis sooviks siinkohal õigest otsast alustada enne kui segu juurde jõuan.
On siin ka estoniate ja weberite tundjaid?Õige ots alustamiseks on see, et mõtled, mida täpselt sa selle autoga teha tahad. See mootor preaguse komplektina on väga imelik. Detailid ei sobi loogiliselt kokku.
Kui eesmärgiks on võidu sõita jää ja lumeradadel, siis peaks alustama planeeritud sarja/de reeglitest. Kas auto peab registris olema, missugused piirangud on rehvidele/vedrustusele/massile/ülekannetele, missugune on eelarve jne. Selles liinis võin mingeid soovitusi anda.
Kui eesmärgiks on lihtalt lahedat autot tuunida ja sellest tuunimisest mõnu tunda, siis ei oska siin eriti nõu anda. Tuuni neid asju, mille tuunimine kõige rohkem rahuldust pakub.
Meie käisime kaks korda Liguri juures. Mõlemal korral ta midagi vahetas ja ülejäänud aja sõitsime. Tõsi nendel mõlemil korral oli mootorites suur vahe surveastme ja muude parameetrite näol, ehk see vahetamine oli ikka asja ette
On siin ka estoniate ja weberite tundjaid?Et siin foorumis siis pole weberite tundjat?
Küünalde järgi tuunimise aeg on möödas.....see on ju meeletult aeganõudev sõita kolme düüsi tööalas küünlad puhtaks vanadest märkidest ja kui ka seda teed siis torusid ei ole ikka millegi järgi õigeid panna kuna ei tea ju mida segu teeb näideks idle jetilt main jetile või mainjetilt air correctorile üle minnes. Mul ongi vaid 1 küsimus õhus sest sellest pean alustama karpade tuunimist kui ma ei taha seda mitu korda teha. ....selleks oli see, et mis suuruses vent oleks kõige optimaalsem selle nukkvõlliga. Praegune 30on raamatu järgi väike kuid nukk puhub juba praegu omajagu bena kõrgel pöördel karpadest välja.
On siin ka estoniate ja weberite tundjaid?Kas sa tõemeeli arvad et on olemas mees, kes sulle ütleb, et vot selline segukoonus, ja sellised düüsid täpselt sellise nukiga siis on paigas? Kõik asjad sõltuvad kõigest- sisselaske pikkus, kanalid, kollektori läbimõõt ja pikkus jne. jne. Muudad sisselaset 5 cm, siis võib kogu regull jälle peapeal olla. Panime kunagi 1.5 lada samara mootorile mingi alfa romeo 40 doce karpad (olid mingi 3,0 liitrise pealt vist). Sai sõita küll, kuigi käis madalal pöördel täis. Hiljem vahetasime ära tühikäigu düüsid, kaevud ja kütuse ja õhu düüsi. Siis sai juba väga hästi tööle. See teadmine on loomulikult olemas, et olenevalt sellest milline on segu suurel, või väikesel pöördel, siis millist düüsi tuleks selle kohendamiseks kuhu poole muuta. See, et sisselaske ette tekib kütuse udu on täiesti normaalne nähtus- oleneb resonantsidest, mis sisselaskes tekivad jne. Selge on see, et reguleerimise täpsus on võrreldes pritsungiga palju väiksem ja igasugused üleminekud on palju raskemalt paika reguleeritavad. Kui tahad saada võimalikult head tulemust, siis on kõige parem seda stendis teha ja üks põhjuseid, miks karpad sisuliselt "surnud" on, on see, et neid on aeganõudev ja kallis reguleerida. Ka odavate pritsungitega on nii, et raha, mis kokku hoiti kulub hiljem rohkem stendimise peale... Näiteks vanal Hestecil tuli kütuse-süüte välja muutmiseks mootor seisma jätta, muudatused teha ja siis uuesti proovida. Ühesõnaga kallis Motek võib kokkuvõttes lihtsama stendimise pärast hoopis odavam tulla. Karpadega asi ju veel hullem - segu muutmiseks tuleb koguaeg karpasid kokku-lahti kruvida ja lisaks peaks olema mägedega düüse, mida asemele kruvida. Ja mis on optimaalne- kas max võimsus või hea reaktsioon gaasile? Jämedama karpaga võid ju rohkem max võimsust saada, kuid kui pärast sõites see mootor ei allu kuuletu hästi gaasipedaali asendile, siis pole ka lõppvõimsusest suurt tolku, kui just ainult otse ei sõida...
10.01.2015 at 11:56
1 edit. Last edited 10.01.2015 at 11:57 by bagiauto
On siin ka estoniate ja weberite tundjaid?Ei. Düüside suurust ma ei soovi sest seda pole võimalik nii väikeste andmete puhul ennustada. Küsisin vaid optimaalset vendi suurust 2,0 mootorile 40nese karpaga....KÕIK segu saan ise seadistatud.
Dünotunditest on asi kaugel....alustaks algusesest...vendid, vaakumite kalibreerimine, õige ujukikõrguse leidmine, võrdne tühikäigu segu kõigil silindritel, siis saab juba sõites widebandiga sobivaimad düüsid leida ja kui maas sõidab on poitni minna dünosse, leida sobivaim süüde ja siis segu üle käia. Weberil pole see asi nii hull kuna düüse pole vaid viiese sammuga nagu vanasti ja leidub ka 2,5 sammuga. Vahetus on DCOEl imelihtne ja vaid ühe liblika lahtikeeramise ja düüside kruvikaga väja keeramise vaev. (max 10min kõik 4 silindri düüsid) ...erinevalt IDA ja IDFidest Lisaks see, ei aja taga maksimumjõudu ja kas ta nüüd wot alas on 12,8 või 13,0 mind ei huvitagi tegelikult....selle taha jääb liiga vähe. Kuna väljuniks on jää ja lumi ja seda suuresti oma lõbuks siis on tähtsad võimalikult hea keskosa ja powerbandi pikendamine madalamale pöördele...vastupidiselt siis nukkvõllile.
Vanakooli karpamehi olen leidnud ka selliseid, kes peapulga välja keeravad ja AINULT tühikäigu düüsiga igapäevaselt ringi cruisevad ning siis a-la kuu aja pärast persetunde järgi ütlevad mis suunas ja kui palju muuta....
olen lugenud ka 2 US and A manuali ning seal on kõik samamoodi käe ja persetunde järgi....widebandist pole juttugi. Kõrvaga kuulavad iga silindri segu, voolikujupiga iga silindri vaakumit jne Püüan veidi kaasaegsema tehnikaga läheneda ja snail gauge ja widebandiaga asja korda saada.
10.01.2015 at 13:32
3 edits. Last edited 10.01.2015 at 15:23 by jeff01
quote:jeff01: Ei. Düüside suurust ma ei soovi sest seda pole võimalik nii väikeste andmete puhul ennustada. Küsisin vaid optimaalset vendi suurust 2,0 mootorile 40nese karpaga....KÕIK segu saan ise seadistatud.
Mu meelest on sul ikka terve rida küsimusi välja tulistatud palju rohkemate teemade kui vendi suuruste kohta. Ja ägeduse lisamiseks seda kõike ohtralt inglisekeelsete sõnadega vürtsitatud Viska kogu teemale uuesti pilk peale, näed ehk isegi
____________________________ Porsche Ring - ilmselt parim ringrada Põhjamaades.
On siin ka estoniate ja weberite tundjaid?Alloleva lingi põhjal on 30mm venturi tõesti pigem 1600-se oma. 2L@7000 rpm tahaks vat nii umbes 38-st venturit? Mida suurem venturi seda rohkem võidad üleval otsas (Max HP number) ja kaotad all (driveability). 30nene venturi kipub Sul lingil oleva graafiku põhjal 5500 rpm peal suurimad hobused tootma.
quote: Vahetus on DCOEl imelihtne ja vaid ühe liblika lahtikeeramise ja düüside kruvikaga väja keeramise vaev. (max 10min kõik 4 silindri düüsid)
Ma tean väga hästi kuidas need välja käivad, ja just see 10 min ongi asi mis kokku palju aega võtab...
Mina muretseks pigem selle pärast, et sul karpad jäigalt kollektori küljes. Mul bagil see igatahes selliselt ei toiminud- tuli kummivoolikud vahele panna...
Tean vaid, et tegu on mootoriga mis mõned kered on juba rallikrossi ja piigiga pehmeks ajanud kuid algselt estonial ringrada sõitis.
Olevat estonia mingites klassides keelatud? (Võibolla ajuvaba ja vale jutt) 
