| Poster |
Message |
 xjan
|
 Vedrustuse algtõed
Leidsin paar head sissejuhatavat teksti vedrustuse modifitseerimise kohta, ehk on abiks.
Sissejuhatus:
http://www.intraxracing.nl/?cat=productpage&id=439&title=Basic_suspension_terminology
Camber, Caster, Toe-in/Toe-out:
http://www.intraxracing.nl/?cat=productpage&id=438&title=Camber,_Caster,_Toe-in_&_Toe-out
____________________________
BMW 1M ... |
| 22.02.2007 at 09:15 |
|
Jesper
 |
Vedrustuse algtõed
|
| 22.02.2007 at 12:40 |
|
matukas
 |
Vedrustuse algtõed
Sellised raamatud on mul oma raamatukogus:
Race Car Vehicle Dynamics
Race Car Engineering and Mechanics
Chassis Engineering
Kaks viimast on OK (nö rahvale arusaadavam), esimene üsna tehniline ja valemiterohke.
____________________________
Belief is harder to shake than knowledge |
| 23.02.2007 at 21:14 |
|
peep
Moderator |
Vedrustuse algtõed
Hea ülevaade erinevatest vedrustuse tüüpidest:
http://www.chris-longhurst.com/carbibles/suspension_bible.html
Samal lehel leidub veel palju autoalast know-how'd. |
| 04.03.2007 at 10:52 |
1 edit. Last edited 04.03.2007 at 10:55 by peep (Moderator)
|
xjan
|
Vedrustuse algtõed
Kas kellelgi on mingit head infot ka bounce & rebound seadistamisest?
____________________________
BMW 1M ... |
| 04.03.2007 at 12:13 |
|
rustang
Moderator |
Vedrustuse algtõed
Siin on päris hea lihtne õpetus, sealt edasi on asu juba pärsi keeruline.
http://www.koniracing.com/roadsetup.html |
| 05.03.2007 at 11:00 |
|
mart154
|
Vedrustuse algtõed
keegi ehk oskab infot jagada, mille järgi vedrude jäikust valida?
praegusel hetkel ei oska isegi ühtki raamatut tellida  |
| 16.07.2007 at 16:51 |
|
rustang
Moderator |
Vedrustuse algtõed
quote:
mart154: keegi ehk oskab infot jagada, mille järgi vedrude jäikust valida?
Katse-eksituse meetodil  ega muud ei tea.
Kuskil olel näinud õpetust, kuidas vedru jäikust hinnati lahtiühendatud amordiga autot (s.t. esi- või tagaotsa) õõtsutades ja selle võnkesagedust mõõtes aga ei mäleta, mis see õige sagedus oli ja ei leia seda artiklit ka enam üles.
Samas - on võimalik auto üles ehitada jäiga vedru ja pehme põikistabikaga või vastupidi, võimalusi on mustmiljon.
Aga sul on konkreetne paljuehitatud BMW mudel, kindlasti leiab internetist või soovitab mõni kohalik guru (Lill, Pesur etc) mingi vedru millest alustada. |
| 17.07.2007 at 08:39 |
|
Silwer
|
Vedrustuse algtõed
Minu autol on taga 60N, ees hetkel 70N. Aga ees võiks olla vast mingi 90-100N oleks rajal väheke parem, taga ei vahetaks isegi jäigemaks. Eelmine aasta olid mul ees 140N see oli jälle tiba liiga jäik - auto vedrutas vist vaid lanseronist... Samas on siin kasutatud ka mingeid üle 200N vedrusid aga sellist autot peaks juba treilaga rajale vedama. Linnatänavatel on see 70N ka juba päris ebamugav. 140N tagus juba konarlikul teel rattaid maast lahti.
Samas sinu mootor on raskem kui minu oma. Ehk siis võiks vast sobida isegi kriipsu võrra jäigemad vedrud.
____________________________
BMW 325i E30 2,7 Turbo & BMW E46 S54 SMG VF570 supercharged & BMW F25 X3 |
| 17.07.2007 at 10:48 |
|
mart154
|
Vedrustuse algtõed
quote:
Silwer: Minu autol on taga 60N, ees hetkel 70N. Aga ees võiks olla vast mingi 90-100N oleks rajal väheke parem, taga ei vahetaks isegi jäigemaks. Eelmine aasta olid mul ees 140N see oli jälle tiba liiga jäik - auto vedrutas vist vaid lanseronist... Samas on siin kasutatud ka mingeid üle 200N vedrusid aga sellist autot peaks juba treilaga rajale vedama. Linnatänavatel on see 70N ka juba päris ebamugav. 140N tagus juba konarlikul teel rattaid maast lahti.
Samas sinu mootor on raskem kui minu oma. Ehk siis võiks vast sobida isegi kriipsu võrra jäigemad vedrud.
Jätkame korra e30 vedrustuse teemadel kuigi mul vedrud juba tellitud. A noh, kui midagi "põrutavat" välja tuleb, saab ju uued tellida
Nimelt, olen päris paljudes kohtades leidnud andmeid e30-le pakutavate vedrustuse kit-ide vedrujäikusi... huvitaval kombel on kõigil pakutud kit-idel tagumised vedrud tükkmaad jäigemad, kui esimesed. Mõnel isegi kuni 3 korda...
See käib kahtlaselt minu loogika vastu... E30-l ju saba jõle kerge...
Siin näiteks üks koondav tabel selle kohta:
http://www.e30tech.com/forum/showthread.php?t=40472
Oskab keegi midagi tarka selle kohta mainida
|
| 28.04.2008 at 13:06 |
|
Silwer
|
Vedrustuse algtõed
Mõtle nüüd natukene, kus kohas asub E30 tagumine vedru? Ja mis on sellele vedrule mõjuva jõu õlg?
*Minu autol asub tagumine vedru amordi peal ja võib seega olla väiksema jäikusega.
____________________________
BMW 325i E30 2,7 Turbo & BMW E46 S54 SMG VF570 supercharged & BMW F25 X3 |
| 28.04.2008 at 13:40 |
|
mart154
|
Vedrustuse algtõed
quote:
Silwer: Mõtle nüüd natukene, kus kohas asub E30 tagumine vedru? Ja mis on sellele vedrule mõjuva jõu õlg?
*Minu autol asub tagumine vedru amordi peal ja võib seega olla väiksema jäikusega.
Mul ju endal ka coilover tagasillas... ei tulnud meeldegi see originaalkoht  |
| 28.04.2008 at 13:47 |
|
valge välk
|
Vedrustuse algtõed
Vedrude jaikused arvutatakse jah, nagu Rustang ytles, vedrustamata massi omavonkesagedusele. Valem on midagi sellist
f=(1/2)*PI*SQRT(k(ratas)/m)
kus,
f - omavonkesagedus Hz
k(ratas) - vedru jaikus ratta juures (N/m)
m - Ratta kohta mojuv auto vedrustamata mass (kg), ehk siis naiteks pool esisillale mojuvast massist.
siin tuleks tahele panna, et vedru jaikus k on siis ratta juurde taandatud, mis kaib jargneva valemi kaudu
k(ratas)=k(vedru)/(MR)²
MR - motion ratio ehk suhe ratta kaigu ja vedru kaigu vahel ( see on MacPhersoni puhul enamasti 1,1-1,25)
e30 mass on vist ca 1200 kg ja kaalusuhe esi-tagasilla vahel voib olla kusagil 55/45 esisilla kasuks?
Esirattale tulev koormus on siis 330kg ning kui votta MR=1,11, mart154 antud tabelist 325-e esivedru jaikuse (18700 N/m ), siis saame f-ks 1,08, mis juba iseenesest on tavaauto kohta suht jaik.
Samade andmete juures tuleks H&R Race vedrudega omavonkesageduseks 1,86 Hz, mis on juba kohati vormelitele omane. |
| 29.04.2008 at 16:08 |
1 edit. Last edited 29.04.2008 at 23:44 by valge välk
|
matukas
|
Vedrustuse algtõed
quote:
valge välk: ...MR laheb ka ruutu, mida ma ei osanud siin lihtsalt kirjutada...
(MR)^2 näiteks? Aga ka (MR)² sobib
____________________________
Belief is harder to shake than knowledge |
| 29.04.2008 at 17:30 |
|
Silwer
|
Vedrustuse algtõed
Hmm, kui HR Race oli juba vormeli moodi siis minu 140N/mm enam ei tööta üldse ju vedruna E30 esisillal ehk siis on nagu kart...
____________________________
BMW 325i E30 2,7 Turbo & BMW E46 S54 SMG VF570 supercharged & BMW F25 X3 |
| 29.04.2008 at 21:06 |
|
valge välk
|
 Vedrustuse algtõed
Nii...selleparast ei tasugi koike, mis foorumites kirjutatakse kohe uskuda...valemis oli loomulikult viga sees. Teises valemis toodud MR peaks olema hoopis suhe ratta liikumine vs vedru liikumine, mis annab kergelt teise tulemuse kogu arvutuskaigule. Seega MR tuleb yle 1-e ning tulemused oleksid siis vastavalt 1,08 Hz ning H&R race analoogiga 1,86 Hz.
Siin mangib loomulikult ka see, et ma ei tea e30 tapset suhet ratta ja vedru liikumisel ning mida suurem see on seda "pehmem" vedru tundub. Siiski see 140N/mm tundub ilmselge overkill kui arvestada, et 325 tavaversioonil on vastavalt tabelile siis 19N/mm kohta ning need H&R omad on siis ca 56 N/mm. |
| 29.04.2008 at 23:41 |
|
python
|
Vedrustuse algtõed
On kellegil kogemusi tänavasõidu auto ja vedrustusega esiratta kalde muutmisega juhitavuse parandamiseks.
Hetkel kergelt alajuhitav ning plaanis camberit negatiivsemaks regullida. |
| 07.05.2008 at 14:19 |
1 edit. Last edited 07.05.2008 at 14:19 by python
|
Jesper
|
Vedrustuse algtõed
Mõistuse piires peaks see olema suht lollikindel mod, vähemalt Escortil nii palju kui ma camberit juurde keerasin, seda isukamalt ta ka kurvi sisse keeras.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 07.05.2008 at 15:11 |
|
Lembit
|
Vedrustuse algtõed
quote:
python: On kellegil kogemusi tänavasõidu auto ja vedrustusega esiratta kalde muutmisega juhitavuse parandamiseks.
Hetkel kergelt alajuhitav ning plaanis camberit negatiivsemaks regullida.
Ma päris täpselt ei saa aru, mis sorti kogemusi sa otsid? Tänavasõiduks rattakaldeid enamasti keeratakse pigem sillastendides. Kui sul on vaja rajale kaldeid reguleerida, siis see sõltub väga suurel määral silla konstruktsioonist; sellest, kuidas rehv praeguse kalde juures käitub jne. Enamasti on külgkalde suurendamine rajasõiduks kasulik, samas ei pruugi aga ebapiisav külgkalle olla ilmtingimata alajuhitavuse põhjuseks ja selle lisamine võib maskeerida mingit muud probleemi. Võib olla ka stabikas, amort, sillageomeetria etc.
|
| 07.05.2008 at 17:31 |
|
MacMaster
|
Vedrustuse algtõed
Ratta külgkalde muutmisest on üks imelik kogemus, mida ise loogiliselt seletada ei oska.
Aastat 10 tagasi käisin tagaveolise ladaga sillstendis, kus muudeti ka kallet. Lisati u 2mm peiliseibi. Tulemuseks oli kurvis jubedalt vilisevad esirehvid. Koht mis hästi meeles on türisalu pangast allatulek ja kiirus u 70km/h, samuti kiirusega 30 km/h ringristmikul. Mingi aeg hiljem eemaldasin needsamad peiliseibid ja ka vile lakkas. Püüdes nurgamuutust arvutada saan tulemuse alla 1/2 kraadi. |
| 07.05.2008 at 19:07 |
|
python
|
Vedrustuse algtõed
quote:
Lembit: quote:
python: On kellegil kogemusi tänavasõidu auto ja vedrustusega esiratta kalde muutmisega juhitavuse parandamiseks.
Hetkel kergelt alajuhitav ning plaanis camberit negatiivsemaks regullida.
Ma päris täpselt ei saa aru, mis sorti kogemusi sa otsid? Tänavasõiduks rattakaldeid enamasti keeratakse pigem sillastendides. Kui sul on vaja rajale kaldeid reguleerida, siis see sõltub väga suurel määral silla konstruktsioonist; sellest, kuidas rehv praeguse kalde juures käitub jne. Enamasti on külgkalde suurendamine rajasõiduks kasulik, samas ei pruugi aga ebapiisav külgkalle olla ilmtingimata alajuhitavuse põhjuseks ja selle lisamine võib maskeerida mingit muud probleemi. Võib olla ka stabikas, amort, sillageomeetria etc.
Tänavasõidu auto, stock silla camberi muutmine. Kas on reaalselt keegi teinud kerge alajuhitavuse parendamiseks. Kas toimis?
Ma saan väga hästi aru, et sildasi reg. sillastendis ning vedrustuse jäikuse, stabikate ja kõige muuda on võimalik muuta auto juhitavust.
|
| 08.05.2008 at 08:24 |
|
rustang
Moderator |
Vedrustuse algtõed
quote:
python: Tänavasõidu auto, stock silla camberi muutmine. Kas on reaalselt keegi teinud kerge alajuhitavuse parendamiseks. Kas toimis?
Ma kunagi Mustangil tegin ja toimis. Tegelikult tegin nii, et rajal keerasin camberi maksimaalselt negatiivseks (niipalju kui "camber plate" võimaldas, hinnaguliselt 2-3 kraadi) ja tänaval sõiduks normaalseks tagasi. Nimetatud muutuse käigus tekkiv esisilla lahkujooks parandas omakorda kurvi sisssekeeramist kuid ei muutnud pidurdamist veel ebastabiilseks.
Üldisemalt - pole ju eriti vahet, kas vedrustus on stock või mitte, kuskil asub konkreetse auto-vedrustuse-rehvi optimaalne camber setting ja vaja oleks sinna lähemale saaada. Tänavaauto puhul peab mõtlema ka tänavaliiklusele - rehvikulumine, auto käitumine pikirööbastes jne ja tegema mingi kompromissi.
|
| 08.05.2008 at 08:41 |
|
jura
|
Vedrustuse algtõed
Mina EVO-l muutsin rataste kaldeid, ees rohkem (-0,5 oli ja -1,6 panin)... ja kerge alajuhitavus muutus kergeks ülejuhitavuseks - ehk siis vahe oli tunda... aga ees hakkas sisemine serv välimisest veidi kiiremini kuluma - kokkujooksud olid õiged (pärast kallete muutmist reguleeritud). |
| 08.05.2008 at 14:28 |
|
BlueStang
|
Vedrustuse algtõed
Kellelgi on aimu, millest võib tekkida alajuhitavusele kaasnev välise esiratta hüppamine (aga ei ole amordist tulenev) kurvis? |
| 01.09.2008 at 20:39 |
|
matukas
|
Vedrustuse algtõed
Rehv? Tuleb arvestada, et too on ka vedrustuse osa.
____________________________
Belief is harder to shake than knowledge |
| 01.09.2008 at 22:03 |
|
1 2 3 
