Oled juba tqhq foorumi kasutaja? Su kasutajatunnus ja salasõna kehtivad ka siin foorumis.
Tuleb vaid tqhq foorumist välja logida ja siis ükskõik kummas foorumis uuesti sisse logida.
Pilte ühest suveüritusestPaar päeva tagasi süvenesin suvisel automatkal tehtud piltidesse ja otsustasin mõned üksikud laiemaks vaatamiseks üles riputada, ehk annab inspiratsiooni järgmiseks suveks ? Umbes kolme kuu eest kogunes väike grupp Porsche omanikke, kellest enamus ka Open Track'il sõitmas käib, et oma autosid sihtotstarbeliselt kasutada ja samas üks meeldiv puhkus veeta. Reisi peamine eesmärk oli sõitmine parimatel alpiteedel ja seda sai ka tehtud. Sveitsis, Itaalias aga põhiliselt Prantsusmaal. Mingi hetk küll hakkasid meie naised nõudma kategoorilisel toonil vaid sirgetel teedel sõitmist aga enne seda sai õnneks isu täis kurvitada.
Allpool väike valik pilte, mis peaksid feelingust aimu andma.
Esimene peatus oli äsja avatud Porsche muuseum. Soovitaks kindlasti neile keda huvitavad Porsched või võidusõit üldisemalt. Kuna margi ajalugu on tihedalt autospordiga seotud, siis vaatamist on palju. Samuti on väga vinge see hoone, milles muuseum asub ehk ka moodsa arhitektuuri fännidel tasub seda oma silmaga vaatama minna.
Risti on trump.
Mul on täielik nõrkus Martini võidusõiduvärvide suhtes. Sai vist lapsena liiga palju välismaa ajakirjadest pilte vaadatud.
Huvitav, mitu tuhat hj. pildil on ? Kummalisel kombel oli neil 917'tel ka tagavararatas küljes, huvitav kas omal ajal oli reaalne rajal ratast vahetada ?
Osa väljas olnud võidukarikatest. Päris huvitav neid uurida, nii mõnigi eksootiline võistlus jäi silma.
Ühe ööbimise tegime Bodensee järve ääres, mis on mõnevõrra suurem kui Võrtsjärv ja asub Saksa, Austria ja Sveitsi piiride kohtumispunkti läheduses. Väga kena ja rahulik koht vanade külakeste ja linnadega ning kristallselge järveveega. Seal kannataks isegi nädal paigal olla ja näiteks jalgrattateid mööda ümber järve sõita või siis purjetamise ja matkamisega tegeleda.
Järgmisel päeval mägede poole teele asudes näidati meile endelist märki:
aga õnneks mingit jama ei tulnud. Kogu reisi sujus pea probleemideta.
seejärel läks mägedes keerutamiseks, alguses aeglasemad teed.
Kollane maja on piiripunkt, siinpool Sveits, sealpool Itaalia.
Esimesel mägede päeva õhtul saime kirja reisi kõige kõvema sõiduelamuse ja minu jaoks vist üldse parima alpides sõitmise kogemuse.
Tegevuskoht Stelvio mäekuru:
Kuigi selle mäekuru tegi kuulsaks üks Briti telesaade, siis päris ilmaasjata ta seda ei ole. Esiteks on tegu kõrge kuruga, 2,7 km. aga mis peamine tema läänepoolne tõus on suures osas kaetud laia ja sileda asfladiga ning on kiirem kui tavalised mägiteed, sisaldades lisaks serpentiinidele (39 tagasipööret !) sirgemaid lõike ja laugeid kurve. Enamus kurve on lisaks hea nähtavusega ettepoole ehk võib vaba tee korral kiirust üleval hoida.
Tänu populaarsusele on ta pidevalt ülerahvastatud aga kui valida õige moment, siis saab täiega nautida ja meil see õnnestus. Saabusime pool 8 õhtul ja väljaspool hooaega, ning mägi oli meie päralt ! All oli lendstart ilma rehvisoojendusringita. Järgnes tõsine ja higine kangutamine, sõitsime nii kiiresti kui vähegi mõislik tundus ja auto võimaldas, tagasipööretest esimese käiguga välja max kiirendusel, sirgematel lõikudel nägin mina ca. 180 kmh. Pimedates ja märgades tunnelites tuli hoogu maha võtta igaks juhuks. Ainus inimene tee ääres oli kohalik suveniirimüüja ja tema käemärk oli täiesti internatsionaalne, mees tegi ringe parema käega - GO GO ! Suurematel kõrgustel muutus sõit eksootiliseks, ma polnud varem lumehangede vahel kuival asfaldil kihutanud. Paar pilti mis selle hoo pealt tehtud sai, seetõttu natuke kaadrist väljas.
Tõus on päris pikk, ma täpset aega ei oska öelda aga ca. 15 minutit ja kõik täiega ! All oli üle 20 kraadi sooja, üleval +8.
Vaade tipust kuru idapoolele, 48 tagasipööret aga tee on ebatasane ja aeglane, kiiresti sõita ei saa.
Sellel pildil istub üks väga rahulik mees, nagu tavaliselt peale korralikult ringrajal lammutamist. Auto jahtus naksudes ja mina ei soovinud sel hetkel mitte midagi, kõik oli olemas.
Samal õhtul sõitsime suht pika tee Livignosse, mis on tax-free piirkond (oma piirikontrolliga) keset eimidagit Itaalia alpides. Väga kena koht ja pitsad-veinid maitsesid head ning bensiin oli samuti tax-free, kõvasti odavam kui mujal.
talvel võib siin fun olla, tantsuplats ja baar suusatõstuki ees.
Sõit jätkus umbes sellise tapeedi taustal. Vahepeal võtsime rahulikumalt aga kui võimalus tekkis, sai tempo üles keritud, sest tulime ju siia eelkõige autosid sihtotstarbeliselt kasutama...
Kohati võis kurvides peegliga lume peale kriipse tõmmata.
Peatusi sai tihti tehtud, grupipilte samuti.
Vahel räägime, et tsiklimehed rinkal on hullud aga sel juhul ma ei ole kindel, kuidas neid velomehi nimetada ? Neil ratastel on olematud rehvid aga langustel märgadel ja ilma piireteta teedel jõudsime vaevu autoga neile järele.
Rattamehi oli seal palju ja igas vanuses. Enamus tundusid olevat kõvas vormis.
Välimuselt reisi imposantseim öömaja kuskil Prantsusmaal aga seest oli ta suht peldik ja hind oli ka odavama poolne. Muinsuskaitsest pole nad igatahes midagi kuulnud.
Need pildid on tehtud väikeses baaris, mis asub Monte Carlo ralli klassikalise katse, Col Turini ääres mäekuru tipus. Trassist kahjuks pilte pole aga kõik on ilmselt näinud neid kaljukarniisi peal sõitvaid autosid ? Rada ise on väga raju kui seal peaks kiiresti sõitma, laius on minimaalne ja kurvide arv läheneb lõpmatusele. Kahjuks ei saanud kiiret sõitu proovida, sest kõik kurvid on pimedad ja liiklus kahesuunaline. Muljetavaldav, et sellises kohas lumel võidu sõidetakse.
Veel üks võidusõiduikoon meie teel:
Selle läbisime jalgsi, sest päeval autoga llikuda on suht mõttetu ja õhtul polnud keegi roolimiseks konditsioonis.
Kohalikel võistluse korraldajatel läheb tsipa paremini kui meie meestel, nad on endale suutnud pisikese kontori sisse sättinda jahisadama äärde. Muuseas ajalooliselt on nii, et algselt oli ainuke põhjus GP sõidu korraldamiseks soov saada Monacole iseseisev autoklubi. Üks FIA tingimus oli GP korraldamine ja mõeldud tehtud. Alles hiljem kujunes see klubi peamiseks ürituseks.
Mitmel pool raja ääres meenutati mineviku kuulsaid, Fangio, Chiron, Senna ...
Kohalik autode, riiete, ehete, naiste, päevituse, valgete hammaste jne näitus oli täies hoos laupäeva õhtul. Päris sürr oli kümnete kaupa superautosid ümber ühe väikese platsi keerutamas näha - nagu kalad kuival maal. Mulle isiklikult tundus see etendus huumori valdkonda kuuluvat aga enamus pealtvaatajatest, ja neid polnud mitte vähe, olid sillas - see on see elu mis seriaalidest nähtud.
Õnneks saime sealt hommikul tulema ja sõitsime Route Napolen nimelist maanteed pidi tagasi põhja. Ootasin sellelt tsipa rohkem, kuid enamuses oli tegu suht tavalise alguses mägede, hiljem küngaste vahel lookleva maanteega. Kui vaja selles suunas sõita, siis võib teda kasutada aga spetsiaalselt pole mõtet programmi võtta.
Kes ära ütleb, mis autodega tegu, võib endal peegli ees kätt suruda.
Spontaanselt sai veel Schlumpf'i kollektsiooni külastatud, sealt vaid kaks pilti:
lonks Martinit
ja üks mu lemmikuid, Alfa Romeo 8C 2900 B Berlinetta Touring. See auto võitis 1947 aastal Mille Miglia maantevõidusõidu ja sõit oli päris dramaatiline, sest tal ütlesid öösel enne finishit tuled üles. Meeskond pidi külade vahel käsikaudu edasi liikuma ning jälitajad lähenesid ülikiiresti. Siiski õnnestus napilt võitjana finisheerida.
Reisi viimane ühisüritus oli päev Ringil. Enamus seltskonnast oli seal esimest korda aga tundus, et kindlasti mitte viimast:
päeva valik kümnetest kenadest autodest parklast:
sex ratastel...
õhtud Ringi lähistel...
Reisi alguse ja lõpu läbis igaüks vastavalt oma soovidele ja seega jäid läbisõidud kuhugi 5 ja 7 tuhande km vahele. Ja enamus neist km sai sportautodele kohaselt sõidetud ehk hoogsalt. Sellised üritused on ainus põhjus, milleks üldse meie riigis sportautot omada. Vähemalt mulle on selline mulje tekkinud peale aastaid eri ebapraktiliste liikuritega majandamist.
Loodetavasti see väike ülevaade elust lääneriikides pani mõtte liikuma või oli vähemalt niisama hea vaadata. The end.
Pilte ühest suveüritusestPeebu poolt asjatundlikult kokku pandud tuur oli fantastiline, tohutu palju elamusi sai kahe nädala sisse mahutatud, nendel piltidel pole kaugeltki kõik. Stelvio oli ka minu jaoks reisi meeldejäävam elamus, mis lahtises autos oli veel eriti intensiivne.
Pilte ühest suveüritusestVaatan juba mitmendat korda seda postitust ja müts maha sellise (lausa kadedusttekitava) oma hobile pühendumise ees
Lisaks nõustun täiesti Peebuga meie riigis sportauto omamise põhjuse küsimuses. Sama ajend viis mind suvepuhkusel peamiselt saksa teedele, kõige profiilsemaks kohaks jäi küll Monschau ümbrus ja Ringiga tutvumine
Pilte ühest suveüritusestAeg on näidanud, et teatud kompromissid on paratamatud.
Muide tervitused Saksast, tegin täna õhtusel sessioonil 10 ringi ja neist enamus lausmärjal aga selle eest tühjal rajal.
Sportauto rajapäeval osalenud sommid on ka kohal päris mitme Porschega, k.a. selle aasta võitja. Järgmise nädala lõpus sõidan võimalusel veel NS peal, vahepeal on muu programm väheke lõuna pool. Eks üritan siis mõni pilt ka teha, kui miskit head silma hakkab.
Pilte ühest suveüritusestPanen siia teema jätkuks mõned pildid sügisest, kui sai töö ja lõbu ühendatud ning sportautot sihipäraselt kasutatud. Piltide kvaliteet on kahjuks kehvapoolne ja mingit story't ka pole aga ehk on pimedatel sügisõhtutel abiks autohuvilistel ajaviitmisel.
Kuna BMW Cup'is osalemine kohustab, siis sai külastatud:
Hooned on väga muljetavaldava arhitektuuriga nii väljast kui seest. Esiplaanil olevas hoones on väljas uued autod ja erinevad tehnikaalased stendid ning samuti mitmed nännipoed. Koonus on pühendatud BMW teemalisele kunstile, näiteks hetkel on väljas Z4 kapotil kui algmaterjalil põhinev näitus:
Tehase muuseum on tagaplaanil olevatest hoonetest kõige esimeses. Seal sai nähe eri mudeleid läbi aegade, kummaline on vaadata vanu autosid, mis tegelikult on täiesti uued:
M1 concept oli väge stiilse välimusega, sellest oleks ainest tänapäeva superautoks küll ja veel:
Loomulikult olid väljas F1 masinad minevikust
ja tänapäevast
Ja nüüd BMW lühiajalugu pildis, enne esimest etappi kevadel tuleb Cup'i sõitjatele teadmiste kontroll
Võidusõiduautodest oli üks silmapaistvamaid see 328 erimudel:
ja muidugi kereautode rida, mis eraldi ruumis asus:
E21 jäi rohkem silma aga eks nad kõik ole päris asjaliku välimusega.
Nii tehakse koledaid autosid:
Seintel oli palju retro pilte, vaid kaks stiilinäidet:
ja tulevik
Kogu nähaolevast moodustavad need pildid vaid murdosa, huviline võib seal pea terve päeva mööda saata.
Edasi sai mägiteedele siirdutud, et nagu värskem õhk ja kenamad vaated.
Schwartzwaldi metsades on mitmeid häid sõitmise teid ja kohati meenutab ümbrus tõesti muinasjutumetsa.
selle sitikaga läbisime koos ühe lõigu eriti hoogsalt, roolis oli vanapapi aga sõit käis kohati sisekurvi poolsed rattad maast lahti ja tempo oli Porsche jaoks igati sobiv
"päris mägedes" oli lumerohkus endiselt üllatav, isegi nagu juurde oleks sadanud äsja, kuigi oli septembri algus
Korra sattusime päris keerulisse olukorda, nii kehva nähtavusega polegi enne liikunud. Pildid tehtud keset päeva ja klaasid ei ole udused seestpoolt...
teisel pildil tuleks aimata kurvi..üldiselt sõta sai ca 20kmh.
Lumehanged ja 0 kraadine temperatuur muutus 2,5 tunniga 31 kraadiseks palavuseks ja päikesepaisteks kui Grossglockneri pealt Itaalia poolele alla sõitsime. Kuna täiesti juhuslikult jäi tee peale Modena, siis sai mõnest juba tuttavast kohast läbi põigatud kiirkorras.
Vestibüülis seisis ilmselt kliendiauto. Nendel autodel saab kõik uuemate mudelite upgrade'd peale lasta panna ja üldjuhul teotatakse hooldused niikuinii tehases ehk tavaliselt annab omanik kiusatusele järele ja laseb autot veel lisaks "tuunida".
Iga klient saab koos autoga kingituseks kaasa paari kingi, mis valmistatud samast nahast kui tema auto sisu.
Seda ei tea, kas kella ka või tuleb selle eest maksta ? Igatahes auto vääriline näeb välja küll.
Pagani poolt disainitud. Väljas oli ka mh. tema poolt kujundatud high-end muusikakeskus ja Harrikas. Ka nende kohe valmiva uue tehasehoone on mees ise joonistanud.
Firma esimene mudel läheb kohe tootmisest maha, kokku toodeti neid ca. 140 kanti kümne aasta jooksul. Lõpetatakse erimudelitega Cinque
ja vaid ringrajal kasutamiseks mõeldud Zonda R
Cinquet oli võimalus seal tänaval sõitmas näha, hääl on tal nagu puht võidusõiduautol. R mudel on just töö all ja korraga ehitati kolme autot, kerenumbrid 2, 3 ja 4 - kõik eri valmimise astmel. Kokku tehakse neid 11, 10 müüakse ja ühe jätab Pagani endale.
Kvaliteet on neil autodel silmipimestav, iga pisimgi vidin on kui eraldi kunstiteos. Monokoki juures on kasutusel uudne titaanist kiududega süsinik, mida kasutatakse suuremat tugevust nõudvates kohtades. Kohapeal tehaksegi vaid süsiniku tööd, kõik ülejäänu ostetakse sisse. Aja märk oli, et kui 2006 töötasid süsinikdetailide valmistamisel kohalikud naised, siis seekord olid paljud juba pearättides. Päris koomiline oli vaadata, kuidas matsakas moslemitädi üle miljoni euro maksva auto keredetailide kallal nokitseb. Kuid tehas jättis endiselt hea mulje, asi on selgelt edasi arnenenud. Nurgas kardina taga käis uue mudeli ehitamine aga seda ma loomulikult ei näinud, esmaesitlus peaks olema kevadel Genfis ja tootma hakatakse seda juba uues tehases.
Huvitav, et Pagani peab oma autode ringrajavõimeid nii oluliseks:
Ümber nurga oli järgmine peatus:
Tavapäraselt olid ukse kõrvale pargitud kõige värskemad mudelid
Üle pika aja tagaveoline Lamborghini, Balboni edition
ja SV, mis päriselus on sama kuri kui piltidelt paistab
millegipärast olid paar nende F1 autot samuti välja veeretatud
Väikese tehasemuuseumi sisu aga valmistas seekord positiivse üllatuse, õnnestus nähe mitut väga haruldast prototüüpi
P140, Jalpa järeltulija ja moraalselt Gallardo eelkäija, kuigi neil omavahel muud ühist pole kui V10 mootori konfiguratsioon. See Italdesigni poolt disainitud ja 1995 Genfis esitletud auto jäigi protoüübiks.
Project L147 Canto, Diablo järeltulija
Kuigi prototüübiga sõideti Nardol väidetavalt 350 kmh, lasi Piech peale Lamborghini ülevõtmist projekti peatada, kuna see disain ei meenutanud talle midagi seoses Itaalia superautodega ja tal oli vist õigus. Hiljem tootmisse läinud Murceliago on kordades konteksti sobivam.
Miura Concept, Walter de'Silva pliiatsist. Ilusaim sellel reisil nähtud autodest !
Lõpetuseks Murceliago R-GT.
Ja nende karmide autode vaimne isa, mees kes otsustas alustada superautode ehitamist tänu ühe teise omaküla mehe üleolevale suhtumisele traktoriehitajatesse.
See ülbe tüüp oli loomulikult Commendatore
kelle jaoks tänavasõidu autode kliendid olid lihtsalt tüütud kärbsed, kelle pininat ta ei soovinud kuulata
Erinevalt Ferucciost, kelle arvates autosport oli puhas raha raiskamine, oli see Enzo jaoks kogu tema elu.
ja võidusõiduautodest sel firmal puudust ei ole...
vaid üks näide sportprototüüpide vallast...see nägi kuidagi eriti hea välja
samamoodi jättis väga hea mulje nende uusim tänavamasin, California
ja hea mulje just selles osas, et tegu on autoga mida saaks ilmselt täiesti igapäevaselt kasutada isegi Eesti oludes.
Gallery seintel oli päris suur näitus fotodest teemal USA ja Ferrari, näidiseks vaid üks autospordi teemaline pilt
Vasakul Montezemolo, mees kes võttis Enzolt Ferrari juhtimise üle ja on tänaseks tõusnud Fiati presidendiks. Seljaga Clay Regazzoni ja paremal Niki Lauda.
Kuna hetkel eksponeeriti parimaid näiteid Itaalia autodisainist, siis õnnestus näha veel ühte varianti eelpool postitatud ülikenast Alfa-Romeo'st
Maranello küla vahel oli tavapärane liiklus
tagajalgadel hobuseid on iga nurga peal ja igas versioonis
ja see on ilmselt ainus küla maailmas kus Ferrari tükid on lillepottidena ja niisama silmailuks
Suurele Pealikule on vääriline ausammas keskväljakul
ja selle kirikus helisevad kellad iga kord, kui Ferrari tiimi autod võidukalt üle finishijoone veerevad
Mulle meeldib selle koha aura, kasutasin juhust ja elasin vanas hotellis kohe keskväljaku ääres - seal kus kunagi F1 piloodid ja tiimi liikmed peatusid. Õhtul istud koos kohalikega, kellest enamus ilmselt töötab tehases, tänavaõllekas ja naudid melu. Iga kord kui Ferrari mööda sõidab - nad vaatavad järele ! Seda tasub korra elus kogeda.
