| Poster |
Message |
 peep
 Moderator |
 Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
Netis võidu sõitmine on palju kõvem teema, kui päriselus. |
| 07.02.2009 at 10:31 |
|
rustang
 Moderator |
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
See on lahe, et jutt ikka autodele ja mootoritele tagasi läks, vahepeal juba tundus, et hakatake vastastikku iseloomustusi väljastama :-P |
| 07.02.2009 at 11:56 |
|
matukas
|
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
Mis teha, kui meil siin mõned on 'gorjatshie estonskije parnii' 
____________________________
Belief is harder to shake than knowledge |
| 07.02.2009 at 13:55 |
|
raimo_r
|
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
Siin on üks huvitav BMW e46 turbo ringrajaprojekt
http://forums.bimmerforums.com/forum/showthread.php?t=689216
üks graafik - breaking in:
http://www.evosport.com/public/customer_cars/bmw/e46/M3%2351/28l_9psi_breakin.jpg
____________________________
igapäevasõiduk 4.8 V8 367hj, pühapäevasõiduk 3.2 R6 343hj |
| 07.02.2009 at 14:22 |
1 edit. Last edited 07.02.2009 at 14:28 by raimo_r
|
hall
|
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
Toimivaid turbomootoreid leiab hulgaliselt ju rallimaailmast: WRC, PWRC, IRC ning ka meie kohalik "suur N". Seal maailmas ei sea keegi turbomootori toimivust ja vastupidavust kahtluse alla ega eelista vabalthingavaid. Olen Raceboyga täiesti nõus, et asi pole turbomootoris kui mittesobivas lahenduses, vaid pigem ikka konkreestes mootori ehituses/seadistuses.
Andres "kaks-turbomootorit-purustanud,-millest-üks-kestis-kaks-ringi-Saugal,-Subaru-omanik"
____________________________
Porsche Ring - ilmselt parim ringrada Põhjamaades.
CityKart - sisekardikeskus Pärnu kesklinnas. |
| 07.02.2009 at 14:37 |
|
jaan tatikas
|
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
A rühma mitsu mootori ressurss näiteks 500 katsekilomeetrit , küllaltki kulukas ettevõtmine . |
| 07.02.2009 at 15:10 |
|
hall
|
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
quote:
jaan tatikas: A rühma mitsu mootori ressurss näiteks 500 katsekilomeetrit , küllaltki kulukas ettevõtmine .
Vähemalt osad kiirematest Eesti N-rühma meestest sõidavad uue mootoriga ca 1500 km katseid, siis kuulub asi juba vahetamisele. See on ju enam-vähem sama, mis kõrgemalt forsseeritud vabalthingavatel rinkaautodelgi.
____________________________
Porsche Ring - ilmselt parim ringrada Põhjamaades.
CityKart - sisekardikeskus Pärnu kesklinnas. |
| 07.02.2009 at 15:31 |
|
peep
Moderator |
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
Minu Evo läbis umbes 18 tuhat km ringrajal, gaas põhjas + umbes kümmekond paagitäit 15 minutiga bahni peal ja null probleemi. Ma ise arvan, et kui lihtviisiliselt kuskilt "kruvist" 40-60 hj juurde keerata ilma muude toetavate ümberehitusteta, siis tekkivad ka probleemid.
N rühma autodel on õhu sissevõtt piiratud, kas nad tõesti vaid 1500 kestavad ? |
| 07.02.2009 at 15:56 |
|
Raceboy
|
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
Ralliautode väikese eluea põhjuseks on antilagi kasutamine, mis tapab nii väljalaskeklappe kui turbiini. Ringrajaautodel antilagi üldiselt ei kasutata, seetõttu on läbitav kilometraaž ka pikem.
Eks võib võrdluseks võtta mõne paarikümneaasta taguse Le Mansi võiduauto läbitud distantsi, mootoreid neil ei vahetatud pit-stopi ajal.
____________________________
www.vems.ee |
| 07.02.2009 at 16:44 |
|
hents99
|
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
Eks vastupidavus sõltub otseselt mootori koostaja oskustest. Kui laiali läheb, siis ennekõike tuleks viga enda oskustest otsida.
See kehtib nii N/A kui ka turbomootorite kohta, kui nad on põlveotsas kokku pandud.
Tavaliselt tulebki nii välja, et enamvähem kõik, millega ise hakkama ei saa või endal pole, on mahategemist väärt.
____________________________
Hobitehnika mehaanika, elektroonika ning nende seadistamine - kõik ühes kohas. |
| 07.02.2009 at 17:41 |
|
Moss
|
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
Selle võimsuse ja koormatuse suhtest saab hästi aimu kui võrrelda vabalthingava ja turboka indikaatordiagramme - koormus mootori detailidele muidugi suureneb kuid mitte nii oluliselt kui "joonealune pindala" AFAIK.
|
| 07.02.2009 at 17:57 |
|
devilc
Moderator |
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
Ehhee, päris tore benchracing. Pole viga, mõned kuud veel jäänud, siis saab tulla ennast rajale välja elama
Teemasse. IMO on paljude iseturbotamiste häda see, et kui juba nii palju raha ja aega kapoti alla läinud, ei taha keegi piirduda +40-50% jõulisaga, mille osad masinad veel lühemate rajasõitude jaoks suhteliselt töökindlalt välja kannataksid, kui konkreetse margi tuntud nõrgad kohad likvideeritud ja suuremad/täiendavad radikad paigaldatud.
Ikka kruvitakse 100+% lisajõudu välja, mis toob kaasa niipalju hädasid, et odavam (ja stressivabam) oleks kokkuvõttes kohe kiirem auto osta, kui seda aparaati töökindlaks saada. BTDT, rohkem ei tee.
Täiendav probleem tekib sellest, et isegi standardvõimsusega on pikem rajal tiirutamine paljudele autodele üsna maksimumi lähedal toimetamine, nii et täiendavat ressurssi eriti pole. Võin vabalt eksida, aga ei tule ette ühtegi vabalthingav->ülelaadimine projekti, mida pidevalt OT-del päev otsa tiirutamas on nähtud? |
| 07.02.2009 at 19:43 |
|
Moss
|
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
MX5 äkki? |
| 07.02.2009 at 19:54 |
|
devilc
Moderator |
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
Kui see oli minule suunatud, siis jah, ikka. Standardis oli ta 146 hj, kompressoriga 200 hj kestis, 278 hj hakkas üle kuumenema ja muidu jahmerdama. Kui auto töötas, oli ta väga kiire (šikaaniga rajal parim 1:02.xx), aga paraku oli seda aega kole vähe ja ei olnud soovi veel 50K asja töökindlamaks muutmisse matta. Kuna võimalused lubasid, ostsin teise auto, mis kohe tehasest suht kiirena tuleb.
Kui OT-d ja mitte võidusõit eesmärgiks, on IMO olulisem, et palju sõita saaks, mitte see, kui kiire auto nendel vähestel ringidel on, kus ta korralikult töötab.
|
| 07.02.2009 at 20:32 |
|
zeke
|
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
quote:
Raceboy:
Eks võib võrdluseks võtta mõne paarikümneaasta taguse Le Mansi võiduauto läbitud distantsi, mootoreid neil ei vahetatud pit-stopi ajal.
Seal ei võta aluseks ka mingeid huidai, lada, jne suvalisi motosid kuhu keeratakse 2-3 korda orig. hp. Kui juba ehitada siis tasuks aluseks võtta võimalikust sobilik toorik mitte see mis garaazi nurgas vedeleb. Ja ega neid kohalikke mega hp'ga Hyundaisid ja Supraid pole eriti nagu OT'l näha olnud.
____________________________
MX-5, 116 |
| 07.02.2009 at 20:48 |
|
Raceboy
|
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
Siin oli põhimõtteliseks teemaks turboauto vastupidavus, mida kahtluse alla seati. Ja vastased ei väitnud seda sugugi vaid iseehitatu kohta, vaid lausa globaalselt. Mis on puhas BS.
Ja veel, Kuuno käis oma Hyundaiga küll Saugal sõitmas ja lahistas julgelt terve päeva, null probleemi. Eks ta võib ise täpsustada. Maksim käis ka kunagi oma Supraga sõitma OT-l tulemused polnud küll just midagi vinget, aga katki ka ei läinud.
Ehk siis kogu loo moraal on selline, et põhilised vastased on need, kes ise pole sellega tegelenud ja üldjuhul ei tea turbomootorist midagi. Naiss.
Ander on üks vähestest siinsetest kaasarääkijatest, kel otsene kogemus olemas ja tema jutust tuli nagu välja, et +40% jõulisaga kestis ise ülelaetud projekt kenasti. Edasi läks raskemaks just jahutuse poolest.
Ei viitsi enam seletada, talvine doos benchracingut on seljataga ja täna oli auto kallal töötegemine päris mõnus, kevade hõngu oli miskipärast tunda
____________________________
www.vems.ee |
| 07.02.2009 at 20:55 |
|
devilc
Moderator |
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
Täpsustuseks veel niipalju, et algne ~200 hj oli USAst tellitud VF Engineering almost plug-and-play kit, mis käis madala (0.43 bar) rõhuga ja sisaldas proffide (GIAC) poolt ümberprogetud originaalaju.
Keeruliseks läks siis, kui hakkasime kogu värki ümber tegema (Hestec, kolvid-kepsud, 1.1 bar rõhk jne), aga see on paratamatus, kuna R&D tuleb kõik endal teha osaliselt katse-eksitus meetodil, mis on kallis ja aeganõudev. Ei soovitaks seda kellelegi, kes OT-l muredeta sõita tahab, aga kel pole huvi/oskusi auto kallal ise nokitseda. |
| 07.02.2009 at 21:23 |
1 edit. Last edited 07.02.2009 at 21:24 by devilc
|
peep
Moderator |
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
quote:
Raceboy: Ralliautode väikese eluea põhjuseks on antilagi kasutamine,
Ilmselt küll, sest 4G63 on ju muidu igati vastupidav mootor.
Aga mis seda diskussiooni puutub, kus mina näen küll ainult "kaitsjaid" ja "vastaseid" nagu ei paista  , siis minu arvates on meie väikeses konnatiigis home-made ülelaadimisega pikemalt ja kiiremalt rinkat sõitnud ainult Ander ja Roul, ning mõlemad samade tulemustega - kiired ringiajad ja silmapaistvad probleemid tehnika vastupidavusega. Ülejäänud on pigem vahel proovimas käinud. Kuid hiljemalt 6 juunil Riias on võimalus demoda, kuidas home-made turbokad lendavad madalalt ja kaugele - seal on võrreldes Pärnuga oluliselt rohkem raja-aega, tund järjest sõita pole probleem. |
| 08.02.2009 at 00:24 |
|
Raceboy
|
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
Vai not, kui auto selleks ajaks normaalselt sõidab. Ei maksa mingeid ulmeringiaegu kohe küll loota, ütitaks esialgu rõhuda tehnika vastupidavusele
Eks ehitamise kiirus ole entusiastil sellest, kuidas finants autot teha lubab. Kui ise ei teeks, siis jääks ilmselt tegemata, kuna kuulun nende entusiastide hulka, kellel raha pole (=enamik). On olemas kas rahakad, kel puudub huvi, entusiastid, kel puudub raha või väga vähesel hulgal entusiaste, kel on ka raha (väga-väga vähesed).
____________________________
www.vems.ee |
| 08.02.2009 at 00:35 |
|
Lembit
|
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
quote:
Raceboy: Siin oli põhimõtteliseks teemaks turboauto vastupidavus, mida kahtluse alla seati. Ja vastased ei väitnud seda sugugi vaid iseehitatu kohta, vaid lausa globaalselt. Mis on puhas BS.
Ma ei ole küll päris 100% kindel, aga kas see teema ei arenenud välja mitte sellest Lada turbotamise teemast?
Minupoolt küll mingit globaalset skeptitsismi ei ole. Plaanis on endalgi mingil hetkel turboautoga rajale jõuda, mis oleks kah tehasest väljatulnuga võrreldes vägagi erinev.
Samas siiski mingi +130% võimsust põlveotsaprojektina tundub muid komponente läbiarvutamata selline parasjagu loterii. Lootsin, et oskad veidi valgust heita just nendele aspektidele, mis mootori turbotamisel reeglina komistuskivideks saavad. |
| 09.02.2009 at 10:53 |
|
rustang
Moderator |
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
Tagasi tulles hobiautode juurde siis ega vabalthingava tuunimine ei ole odavam kui ülelaadimine kui arvestada hind suhtena hj/eek.
Pisut utreerituna on pigem nii, et kui vabalthingavasse maetud raha (nõuhau, tuuningujuppide, portimiste, progetavate ajude, trottlbodide, sportsumpside jms näol) järgselt HJ number oluliselt ei vähene siis muud osad - sidur, käigukast, differ jne jäävad (väihenenud pöördemomenti suurematel pööretel) kestma. Ja autoga saab veidi ka sõitu harjutada.
Turbo puhul on esimene oht sulatada ülilahja segu tõttu kohe ära kolvid, kui need mingi ime tõttu ära ei sulanud ja sissselaskesse mingit arvestatavat rõhku toodetakse saab järgmisena kohe oma laksu kätte sidur (vahemärkus- esimene turbomootor mille ma ühele sõbrale kokku panin küpsetas siduri ära umbes kolmandal päeval), siis käigukast, peaülekanne, poolteljed. Kui need soodsate asjaolude kokkusattumisel mõneks ajaks ellu jäid ja autoga rajale jõutakse selgub pika sirge lõpus, et pidurid keevad. ja ni edasi.
Ühesõnaga turbo puhul on potentsiaaal suurem aga ka ühekorraga vajaminev raha hulk, kuna võimsus kipub vähemalt kahekordistuma ja seetõttu on terve auto vaja ümber ehitada. Ise pole ma seda teed läinud just seetõttu, et minu autol ei sidur, tagasild ega pidurid ei vastaks lisandunud võimsusele. |
| 09.02.2009 at 11:58 |
|
rolantsik
|
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
Ma arvan,et meie "kardiradadel"on seda tekkinud pauku raske ka maha saada.Meie vormeli kodanikud arvasid,et Kuismaneni Viper on ainult seetõttu vormelitest aeglasem,kuna Pärnus on mahapidurdamisi palju. |
| 09.02.2009 at 12:25 |
|
s13
|
Ringrajahobiauto turbotamise võimalikkusest
Olen devilc'ga nõus, et turbomootorid lähevad laiali kuna sealt liiga palju üritatakse välja keerata. Niikaua kui jõudu oli standard turbost 55% rohkem (sama mootori NA variandist 130% võimsam) ja kasutasin testitud lahendusi (enamlevinud kivi aju progemiseks) ei olnud mootoriga probleeme. Küll andsid järgi käigukast ja differ. Mootor läks laiali, kui sai ise hakatud aju progema ja testimata konfiguratsiooniga kiirustades rajale tuldud.
Järgmine auto tuleb arvatavati vabalthingav, aga sellise plaaniga, et sinna saab kunagi tehase turbomootori vahele tõsta. Enne on plaan täiendada pidureid ja veermikku. |
| 09.02.2009 at 19:08 |
|
|
1 2 
