Oled juba tqhq foorumi kasutaja? Su kasutajatunnus ja salasõna kehtivad ka siin foorumis.
Tuleb vaid tqhq foorumist välja logida ja siis ükskõik kummas foorumis uuesti sisse logida.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Aerodünaamika alast lugemist.Kas aktiivne (ventilaatoriga) aerodünaamika oleks mõtekas järgi proovida? Nikki Laudale tähendas see kerget võitu aga vastastel oli ka parimana kasutusel "inverted wing" polnud ei venturit ega täissiledat põhja. Lotus ground effecti veel ei kasutanud, arvestati vaid tavalise õhuvooluga.
Püstise klaasiga sõidukil oleks nokk (sunvisor) hea või halb, ühtpidi tekitab suure tuulekoti, teistpidi peaks nagu õhuvoolud eraldama (keeriste tagurpidi õhk ei puutu kokku "puhta" õhuga)
Ja kolmandaks, kui golfipalli kuju annab talle eelise sileda pinna ees ning see toimib ka autosuurusel skaalal, siis kas ei peaks põhi mitte sileda asemel "mõlki pekstud" olema?
Marti on segaduses, sest otsustas puhtalt lehelt alustada
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Aerodünaamika alast lugemist.no ega see kütusesääst seal mujalt tulegi kui paremast õhuvoolust. Aga vaakumi oludes (auto all) see vist ei aitaks nii palju kaasa?
Aerodünaamika alast lugemist.golfipalli pinna omaduste kohta ei oska hetkel kommenteerida, aga idee tundub olevat sarnane nagu Volvo disainis paatide põhja alla hõõrdumise vältimiseks - seal oli tehtud põhja esiosasse ristsooned, mis tõmbavad kõhu alla õhumulle, mis siis sisuliselt toimivad "kuullaagritena"
ilmselt siin ka teema, et golfipalli pind tekitab minikeeriseid, mis lasevad autokerel enda alt "läbi rulluda"?
Aerodünaamika alast lugemist.Ma ei ole mingi aerodünaamikaspetsialist ega pea end selleks, lihtsalt mõned raamatud läbi lugenud ja natuke arvutiga mänginud, aga no vabandage väga...
quote:rookierice: Kas aktiivne (ventilaatoriga) aerodünaamika oleks mõtekas järgi proovida?
quote:Püstise klaasiga sõidukil oleks nokk (sunvisor) hea või halb, ühtpidi tekitab suure tuulekoti, teistpidi peaks nagu õhuvoolud eraldama (keeriste tagurpidi õhk ei puutu kokku "puhta" õhuga)
quote:Ja kolmandaks, kui golfipalli kuju annab talle eelise sileda pinna ees ning see toimib ka autosuurusel skaalal, siis kas ei peaks põhi mitte sileda asemel "mõlki pekstud" olema?
Palun seleta vähemalt elementaarselt skaalal ära, misasjast sa räägid? Mis on eesmärk? Mis on "parem" ja mis on "halvem"? Mis sorti eelist sa jahid ja millega võrreldes?
Selle asemel et hakata "puhtalt lehelt alustamise" lipu all mingi a'la Mythbustersi ja Interneti abil Ameerikat leiutama võiks ju tegelikult võtta selle 3 õhtut ja ülalviidatud raamatud läbi lugeda. Hetkel hakkab juba täiesti asjalik teema servast lappama minema mingi golfipalli tõttu, sest isegi Wikipediast golfipalli aerodünaamika kohta käiva lõigu läbi lugemist pole vaevaks võetud.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Aerodünaamika alast lugemist.Kuna nagunii keegi ei viitsi esimese hooga raamatuid tellida (kuigi see oleks õige tegu), siis leidsin püha ürituse nimel oma pdfide virnast ühe üllitise: http://vineda.com/temp/race_car__aerodynamics_-_designing_for_speed.pdf . See ei ole nii hea raamat kui ülalviidatud, aga noh põhiasjad on igas raamatus sama moodi sees.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Aerodünaamika alast lugemist.Kui su auto on 1,5m lai ja esistange on maast 20mm kõrgusel, siis Audrus 1:04 sõites siseneb auto põhja alla igas sekundis kuupmeeter õhku...
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Aerodünaamika alast lugemist.Kui ma vaid aru saaks millise wikipedia lõigu Jesper läbi on lugenud, mis seletab golfipalli aerodünaamikat teistmoodi kui kuullaager vs liuglaager.
Teine küsimus on see, et mismoodi analüüsida just konkreetselt 1.04 sõitva auto põhjaalust õhuvoolu kui esistange kõrgus on 20mm. Olenemata auto kujust. Ehk ennustab keegi veel midagi, mis abiks oleks? Näiteks õhutihedus, kiirus põhja all, võrreldes näiteks üle katuse voolava õhuga.
ütleme, et auto on 1,5m lai ja sõidab 100km/h, sel juhul sekundis 27,8m (ümardatult). Ideeliselt seisab õhk paigal. Seega tuleb põhja alla ca 0,83 kuupmeetrit õhku sekundis. Puhtalt matemaatiliselt. Aga mis me selle matemaatikaga edasi teeme?
Kui aga olen aerodünaamika alaseid raamatuid lugedes aktiivse osa (näiteks ventikad) ära unustanud, siis ootan igasugu viiteid sääraste asjade efektiivsusele. Nagu öeldud, praktikat on maailmas nii krdi vähe olnud, et ka tuuletunnelis testitud lahendused ja teooriad oleks abiks küll, saa siis ühe F1 auto, mingi CanAM ja siis veel hiljuti ehitatud grassroots motospordi corvette näitel midagi kindlat väita, adekvaatseid andmeid pole ma lihtsalt ühegi kohta neist leidnud.
quote:rookierice: siis ootan igasugu viiteid sääraste asjade efektiivsusele. Nagu öeldud, praktikat on maailmas nii krdi vähe olnud,
"Ventilaatoriga" vormel keelati lihtsalt kohe ära. Ja nende asjadega, mis on selgelt keelatud, ei ole mõtet tegeleda - võibolla seepärast ongi nii vähe selle teema kohta infot. Aga isegi see ventilator-vormel ei tekitanud kõhu alla vaakumit, vaid ventilaator tekitas sinna ülikiire õhuvoolu. Aga kiire õhuvool auto all tähendab ju ground-effekti
quote:rookierice: Kui ma vaid aru saaks millise wikipedia lõigu Jesper läbi on lugenud, mis seletab golfipalli aerodünaamikat teistmoodi kui kuullaager vs liuglaager.
Teine küsimus on see, et mismoodi analüüsida just konkreetselt 1.04 sõitva auto põhjaalust õhuvoolu kui esistange kõrgus on 20mm. Olenemata auto kujust. Ehk ennustab keegi veel midagi, mis abiks oleks? Näiteks õhutihedus, kiirus põhja all, võrreldes näiteks üle katuse voolava õhuga.
ütleme, et auto on 1,5m lai ja sõidab 100km/h, sel juhul sekundis 27,8m (ümardatult). Ideeliselt seisab õhk paigal. Seega tuleb põhja alla ca 0,83 kuupmeetrit õhku sekundis. Puhtalt matemaatiliselt. Aga mis me selle matemaatikaga edasi teeme?
Kui aga olen aerodünaamika alaseid raamatuid lugedes aktiivse osa (näiteks ventikad) ära unustanud, siis ootan igasugu viiteid sääraste asjade efektiivsusele. Nagu öeldud, praktikat on maailmas nii krdi vähe olnud, et ka tuuletunnelis testitud lahendused ja teooriad oleks abiks küll, saa siis ühe F1 auto, mingi CanAM ja siis veel hiljuti ehitatud grassroots motospordi corvette näitel midagi kindlat väita, adekvaatseid andmeid pole ma lihtsalt ühegi kohta neist leidnud.
Aerodünaamika alast lugemist.Aerodünaamika põhi tuum on rõhkude erinevus. Rõhkude erinevus tekib õhu liikumise kiiruse erinevusest ühel ja teisel pool pinda. Rookirice sa arvatavasti tead seda. Mõtle rahulikult ja sellest annab kõik edasise tuletada. Kui sa arvutusi tahad teha, siis on neid võimalik teha n.ö kahemõõtmeliste lihtsate asjade puhul (kõige rohem on uuritud tiivad ja nende kõik parameetrid on olemas ja ka valemid). Peab palju püsivust olema, et aru saada, mis toimub asjas, mida silmaga ei näe ja käega ei katsu
quote:Jesper: Kui su auto on 1,5m lai ja esistange on maast 20mm kõrgusel, siis Audrus 1:04 sõites siseneb auto põhja alla igas sekundis kuupmeeter õhku...
Võin eksida, aga minu matemaatika annab palju suurema numbri - 1,5x0,2x27,8= 8,34 m3 / sekundis ?
Aerodünaamika alast lugemist.1 või 8, ega seal suurt vahet pole, nii ühel kui teisel juhul peab see ikka kõigi ventilaatorite ema olema mis kõhu alla jaksab hõrenduse imeda. Garfield andis juba vihje kätte, mis seal tegelikult tehakse.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
quote:Jesper: Kui su auto on 1,5m lai ja esistange on maast 20mm kõrgusel, siis Audrus 1:04 sõites siseneb auto põhja alla igas sekundis kuupmeeter õhku...
Võin eksida, aga minu matemaatika annab palju suurema numbri - 1,5x0,2x27,8= 8,34 m3 / sekundis ?
Huvitav, mis te selle teadmisega peale hakkate?
Õhu liikumise kiirus ühel pool pinda ja teisel pool pinda. Nende kahe vahe moodustab tõstejõu, negatiivse või positiivse (auto puhul aetakse taga negatiivse märgiga). Kiirus ühel pool pinda on auto pealiskujust sõltuv, kiirus allpoolpoolpinda on aluspinna e. põhja kujust sõltuv. Auto on aerodünaamiline tervik. Sellest saab eraldada ainult osasid, millest voolab õhk kahelt poolt mööda. Näitkes antitiib, millel on alumine ja ülemine pind eraldi. Kui antitiib on auto vastas ja õhk voolab ainult ülemise pinna, siis seda tuleb analüüsada auto osana, sest alumise pinnaks auto põhi.
Aerodünaamikas sõltub kõik ainult pindade kujust. Muid väärtusi te kontrollida ei saa. Vähemalt esmapilgul meelde ei tule. Auto kuju on liiga keeruline kolmemõõtmeline objekt, mida kodus saab analüüsida ainult programmide abil (selleks on vaja kolmemõõtmelist täpset koopiat kogu välisest pinnalaotusest väga suure täpsusega, täpsust on vaja kuna väike muudatus kumeruse raadiuses muudaab palju, sest see ongi millega saavutatakse asju) ja seegi on vaja lõplikult kontrollida tuule tunnelis.
Oletame , et te püüate arvutada siiski tõstejõudu. On vaja teada põhja ja pealispinna pindala. Iga pinnapunkti õhu liikumise kiirust (võimatu). Lisaks tekib hulk probleeme. Õhk tahab voolata suunas, kus rõhk on väiksem s.t vähendab efektiivsust. Niipalju, kui ma olen aru saanud, siis entusiastid teevad koduse tuuletunneli ja katsetvad seal on oma mudeleid, sest lõpuks jõuavad kõik asjad sinna kontrollimiseks. Puht katsetamise meetodil leitakse tõstejõu graafikud vastavalt kiirusele, Cd ja muud asjad. Püütakse leida vigu ja muudetakse kuju ning uus katsetus jne. kuni ollakse rahul tulemusega.
Sellelt animal on väga hästi näha õhu liikumise kiiruse erinevus ühel ja teisel pool pinda. Ülemine jõuab peagu 2x kaugemale.
04.10.2010 at 10:55
2 edits. Last edited 04.10.2010 at 11:09 by kivialune
quote:kivialune: Aerodünaamiks sõltub kõik ainult pindade kujust.
+1. Väga õige jutt. Lisaks ainult niipalju, et "Aerodünaamiks sõltub kõik ainult pindade kujust ja õhu liiklumise kiirusest. Sa võid ju teha über-super spoileri autole, kuid kui auto seisab, siis tekitab ta downforce just niipalju, kui ta ise kaalub
Ja ütleks nii, et kereautode puhul võiks olla eesmärgiks, et kiirusel 160km/h aerodünaamilist "lift'i" tootev seeriaauto ümber ehitada selliseks, et samal kiirusel tekiks natuke "downforce".
quote:Jesper: 1 või 8, ega seal suurt vahet pole, nii ühel kui teisel juhul peab see ikka kõigi ventilaatorite ema olema mis kõhu alla jaksab hõrenduse imeda. Garfield andis juba vihje kätte, mis seal tegelikult tehakse.
Ei mõista millele siin jälle vihjatakse. Et üks ei välista teist? Ferrari ventikad olid ju nagu need elektrilised "turbonaatorid", ma pidasin silmas märksa suuremat õhupumpa.
Ju ma siis olin loll, et eeldasin nagu üks välistaks teise, sest kui kõhu all toimib hõrendus siis poleks ju venturil mõtet, sealt tuleks vaid rohkem õhku "valepidi" ventilaatorisuudmesse. ÕIgete labadega mingi paar kuupmeetrit sekundis välja pumbata ei tohiks just kuigi keeruline olla mu meelest. RUUMI ju on, diameeter ütleme 50cm, labad õige kumerusega. Säärasel lahendusel nagu Nikki Lauda võistlusautol näen ma ainult ühte suurt viga. Rattad blokki pidurdades kaob downforce ja tagaots muutub eriti kergeks (lisaks pidurdusest tingitud tõstele).
quote:rookierice: ... sest kui kõhu all toimib hõrendus siis poleks ju venturil mõtet...
Minuteada Venturi ülesanne ongi kiirendada õhuvoolu auto all (kiirem õhuvool auto all ja aeglasem auto peal = downforce). Selles mõttes ju klapib, et kiirem õhuvool = hõrendus.
1 2 
