| Poster |
Message |
 peep
 Moderator |
 Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
Mis te arvate, kas on Eestis tegijat, kes sellise asja valmistaks odavamalt kui £ 240 + saatmiskulud eest ? Siis seda metallist lehtrit pean silmas, torusid ja klambreid saab osta loomulikult. Jooniseid mul kahjuks pole, mõõdud tuleks auto pealt võtta. Võimalik, et huvilisi oleks teisigi, kes seda osta sooviks, kuna Evo muutub aina populaarsemaks rajaautoks. |
| 28.09.2007 at 14:00 |
|
rustang
 Moderator |
 Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
See oleks lihtne teha terasplekist, paar tundi tööd. Foorumiliige Jaan Tatikas ja mõned veel teeks alumiiniumist ka valmis. |
| 28.09.2007 at 14:10 |
|
mart154
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
Saada meil.
Usun, et need lehtrid saab keevitatud suhteliselt odavalt 
välimus maybe ei ole nii cool, aga see-eest võin ma nad punaseks värvida |
| 28.09.2007 at 14:38 |
|
Garfield
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
Saksa-Auto moto klubis olid nad ise mingi vormi teinud, materjaliks miskine klaaskiud. Olemasolev jubinas sobib VAG grupi autodele, kuid modifikatsioonid olid ka võimalikud. Mingi piirang oli seoses pidurisupporti asukohaga (pealetuleva õhutoru paigutus). Helista - küsi sealt ka, kui midagi paremat ei leia.
____________________________
Focus RS |
| 28.09.2007 at 15:46 |
|
matukas
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
Naljaga pooleks: Jesper teeks karbonist
Tegelikult mina ka, aga ALU tuleb WAY odavam.
____________________________
Belief is harder to shake than knowledge |
| 28.09.2007 at 17:45 |
|
Jesper
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
Mäh, misasja? Ma pole carbonit lähedalt näinudki  (Okok, tegelt vist ikka olen, kui Carrera GT sellest on).
Mina isiklikult vaataks ehituspoes ventilatsioonitarvete osakonnas veits ringi, aga noh jah, Evo külge sellist kraami vast ei pane. |
| 28.09.2007 at 17:51 |
|
mart154
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
ma kardan, et pidurite läheduses, ja rajal sõites, võivad seal huvitavad materjalid kärssama-sulama hakata.. |
| 28.09.2007 at 19:35 |
|
Cardo
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
quote:
rustang: See oleks lihtne teha terasplekist, paar tundi tööd. Foorumiliige Jaan Tatikas ja mõned veel teeks alumiiniumist ka valmis.
Siin on juba kõik kirjas, ei maksa teemat nii keeruliseks ajada kodanikud ! |
| 28.09.2007 at 20:05 |
|
joonas
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
Olen näinud, et ketta tagumine porikaitse plekk eemaldatakse ja selle kinnituskohtade külge kinnitatakse plaat, milles auk, mis juhib õhu ketta tagumisele küljele.
Kas keegi on lugenud, või teab, milline on optimaalne õhutoru läbimõõt?
Leidsin lambist mingi EVO lingi http://forums.evolutionm.net/showthread.php?t=170720
____________________________
Joonas 88' Porsche 944S |
| 28.09.2007 at 22:04 |
1 edit. Last edited 28.09.2007 at 22:10 by joonas
|
Cardo
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
Ühest vastust ei ole !!
Pisut valetan, kuid kunagi nägin satipealt ehk uue Mustangi saamislugu, kus vist oli probleem pidurite jahutusega , tehti avad suuremaks ja sellega suurtel kiirustel aerodünaamika sai kõvasti häiritud, seega nende jahutite paigaldamine ei pruugi nii lihtne olla. Ennekõike tuleks pidurite temperatuure mõõta ja vastavalt olukorrale õhku kas lisada või maha võtta. |
| 28.09.2007 at 22:23 |
|
Raceboy
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
See pole nii keeruline, kui siin teemas püütakse ajada Ei maksa üle daramtiseerida, veidi kainet mõistust kasutades saab korraliku tulemuse. Klaasplastist kannatab edukalt neid teha, eks püüdke sulatada kui arvate et ei pea vastu.
Ja huvitav, kelle auto siinsetest foorumikülastajatest nii tasemel on, et kaks 50-60mm ava esistanges selle aerodünaamilisi omadusi koletul kombel muudavad?
Plastiku eelis on see, et saab kompaktsema ja vähem kohmaka ühest tükist lahenduse, alumiiniumist aga on võimalik ta mõnevõrra kergem teha. Kallim ka (korralik keevitus!) ja tuleb osadest kokku aretada.
____________________________
www.vems.ee |
| 29.09.2007 at 07:03 |
|
Cardo
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
Ma lihtsalt vastasin optimaalse läbimõõdu kohapealt. Ei viitsinud pikemalt lahti seletada ja vastus jäi jah veidike pedantlik.
Optimaalne selgubgi testide tulemusel, kas ja kuivõrd see tõene on selgub aegade jooksul. |
| 29.09.2007 at 10:06 |
|
Lembit
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
quote:
jaanus: pakun lambist - kõige suurema jahutusefekti annabki see alumiinumist pudinas, kuju pole oluline.
Pakun kogemustest, et suurima jahutuseffekti annab ikkagi voolik, mis jahedat õhku õige koha juurde juhatab. Ilma selle komponendita ei ole ühestki muust komponendist kasu. Samuti ei pea minuarust selle alumiiniumdetaili kuju nii keeruline olema. Oluline on vooliku ots õige koha lähedal kindlalt fikseerida, et ta kuhugi liikuvate asjade vastu ei satuks. Kas seal on mingi eriti fancy kujuga graveeritud logoga alumiiniumitükk või lihtne plekist keeratud kinnitus, ei ole nii suur vahe, kui jahutusega/jahutuseta piduritel.
|
| 29.09.2007 at 13:35 |
|
Lembit
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
Ma ei ole päris kindel, kas me siin oleme selle süsteemi tööpõhimõttes ühte meelt.
Nendel ringrajaautodel, milledega mina olen kokku puutunud, juhitakse jahedat õhku piduriketta keskkoha juurde (sinna, kust algavad ketta jahutusribid), et piduriketta ribisid läbiv õhk oleks jahedam ja sellega saavutataks pidurite parem jahutus. Peebu toodud lingil paistis samasugune süsteem olevat.
Alumiiniumist suue toru otsa, mis tänu pidurisadula ja pooltelje lähedusele oli küllaltki keeruka kujuga; voolik, mis kinnitatakse ühte otsa pidi stange allosas olevas avas asuva õhusuunaja külge ja teist otsa pidi selle alumiiniumist suudmetüki külge; kogu mudru kinnitamiseks vajalikud detailid.
Õhk liiguks siis: ava stanges -> voolik -> suue -> piduriketta keskosa -> piduriketta jahutusribid -> läbi velje kodarate rattakoopast välja.
Kui see suue ei ole seal nii täpse kujuga, siis natukene väheneb õhuhulk vahemikus: voolik -> piduriketta keskosa.
Täitsa võimalik, et see süsteem on seal kuidagi teistmoodi töötama mõeldud, aga sel juhul ei saa ma selle tööpõhimõttest aru ja ehk keegi seletab. Praeguse minu nägemuse korral jääb see "poolkinnise" süsteemi ja gaasi paisumise jutt mulle veidi arusaamatuks. |
| 29.09.2007 at 16:56 |
|
joonas
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
lugesin järgnevat artiklit http://www.stockcarracing.com/techarticles/scrp_0704_brake_temperature_control/
ja paistab, et kõige tähtsam punkt on see, et õhk tuleb juhtida piduriketta keskossa.
Olen näinud selliseid metallitükke, mis juhivad õhu ketta tagaküljele. Neil ei peaks väga suurt efekti olema?!
____________________________
Joonas 88' Porsche 944S |
| 29.09.2007 at 17:17 |
1 edit. Last edited 29.09.2007 at 17:18 by joonas
|
Silwer
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
Natuke teemast mööda aga tegelikult on ka selliseid velgi olemas mis on disainitud spetsiaalselt pidurite parema jahutuse tagamiseks.
Paar näidet E34 kerega BMW M5 velgedest:
Tegelikult on mõlema pildi peal üks ja see sama valg. Lihtsalt katted on peal erinevad. Mul endal ka ühed selliseid (viimane pilt) keldris ootamas. Kui saab talvel 5*120 peale poldivalemid tehtud siis hakkab vast kevadel nende popimate velgedega sõitma.
____________________________
BMW 325i E30 2,7 Turbo & BMW E46 S54 SMG VF570 supercharged & BMW F25 X3 |
| 29.09.2007 at 20:28 |
|
Lembit
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
quote:
jaanus:Lembit: Kuna see alukopsik on päris kuum (alu on eriti hea juht), siis see annab oma energiat mingis osas õhule ennem ära, kui midagi muud kasulikku juhtuda jõuab - parimal juhul jahutab sadulat pisut. energia liikumine = pidur -> kopsik ->õhk. Õhk aga paisub energiat vastu võttes ning kiirel kuumutamisel on kopsikus rõhk (lihtsustatult P=VT) tegelikkuses ehk isegi suurem, kui voolikus. täpselt arvutada ei viitsi, kuid kasu on päris kindlasti vilets, kui mitte olematu.
Õhu liikumise jälgimise asemel tuleks vaadata, kuhu ja kuidas sooja kantakse. Õhk lihtsalt on viimane akumulaator.
Well, pidurite jahutamise seisukohalt on see kaugelt üle keskmise loll jutt. Enne selle teooria edasi arendamist, soovitan sul arvutada oma laiskusest hoolimata läbi soojusülekanne käänmikult alumiiniumkopsikule läbi kahe kümnese seibi mõõdus kontaktpinna ja siis lisaks teistpidi soojusülekanne sellelt kopsikult õhule, kui õhu liikumise kiirus kopsikus on samas suurusjärgus auto liikumise kiirusega.
Kui pidurite jahutamiseks mõeldud õhku eelsoojendada isegi 10kraadi võrra (sellise soojenemise saavutamine on vägagi ebatõenäoline), siis see ei oma pidurite jahutamise seisukohalt minuarust küll mitte mingit reaalset vahet, kas 500+ kraadi juures olevat piduriketast jahutatakse 30 või 40 kraadise õhuga.
|
| 29.09.2007 at 21:44 |
|
Garfield
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
quote:
Silwer: Natuke teemast mööda aga tegelikult on ka selliseid velgi olemas mis on disainitud spetsiaalselt pidurite parema jahutuse tagamiseks.
Kes viitsib, otsib üles kultusauto Lancia Delta Integrale ralliversiooni pildid. Asfaldiseades oli neid esiratastele lisatud "turbiinid", mis siis õhu liikuma panid. Hiljem vist keelati sellised asjad ära. Lihtsalt mõte, et saab ka niimoodi, lihtsam oleks OT üritusel mingi asi velje külge paigaldada, kuipalju see asi maksab on juba teine küsimus.
____________________________
Focus RS |
| 01.10.2007 at 11:33 |
|
peep
Moderator |
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
See M5 süsteem peaks olema rohkem marketingi osakonna poolt sisse viidud lahendus, sest ega seda õhku sinna külje pealt ikka eriti sisse ei pressi ja pole ka teised tootjad ega BMW ise seda hiljem kasutanud. Aga päris võidusõidus on jah neid õhukogujaid väljapoole pandud kui ilmselt on nad kas reegliga keelatud või on seestpoolt puhumine palju efektiivsem.
Näiteks kunagised IMSA masinad.
 |
| 01.10.2007 at 12:15 |
|
205GTI
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
Põhimõtteliselt on Peebu poolt pakutud verioon tõesti enim ringrajal kasutatud (vähemalt kinniste ratasetga autode puhul). Liiwi tiimi mõlemad Super 2000 autod olid varustatud niisuguse ketta keskossa juhitava õhuga jahutussüsteemiga )seal kasutati küll fancyt karbonit. Ainukene probleem võib tekkida sellest, et tavaautodel on ratta pöördenurk suhteliselt suur ja seega võib ratas selle juhttoru kas siis lömmi vajutada või halvimal juhul üldse tükkideks närida/kulutada. Oleneb loomulikult, palju on vaba ruumi koopas. |
| 02.10.2007 at 12:28 |
|
vvt
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
quote:
peep: See M5 süsteem peaks olema rohkem marketingi osakonna poolt sisse viidud lahendus, sest ega seda õhku sinna külje pealt ikka eriti sisse ei pressi ja pole ka teised tootjad ega BMW ise seda hiljem kasutanud.
Külje pealt ei pressitagi midagi, vaid "turbiin" tõmbab teda velje seest välja.
Nende velgedega juhtus nimelt see, et omanikud pidasid ilukilbi sarnaseid velgi ebaseksikateks ja eemaldasid need kettad - seal all peitub märksa erootilisema välimusega 5-kodara velg.
See tööpõhimõtte joonis on tiba mööda, tegelik süsteem on sedasi, et a)piduriketas võtab tsentrifugaalventika põhimõttel rummu juurest jahedat õhku, mis tuleb jahutustorust ja tsentrifugaaljõu mõjul liigub õhk läbi ketta sisemuse, sattudes osaliselt velje sisse. Velje kilp töötab samuti tsentrifugaalventilaatorina, pumbates õhku velje seest väljapoole. Sellest annab tunnistust kodarate vahelt paistev trompeti kuju. Selline kilp ratta sisse küll õhku ajada ei saa, tsentrifugaaljõud sunnib selle ikka väljapoole. Kuna kilbi ribid on suurema pinnaga ja pikemad, on selle tootlikkus ilmselt suurem kui ketta oma. Loogika on selles olemas, marketingi asju tasuks otsida ikka muude autode juurest (kirjad sport, GT jne). Edaspidi pole neid pandud ka põhjusel, et M5 pole enam ammu ringraja auto, vaid 90% neist ei satugi kunagi ringrajale.
Sellel Audi esirattal näeb vähemalt minu silm ribisid ketta sisemisel küljel? Vaata hoolikalt esiratta esimest serva kirja "goodyear" kõrval.
Joonisel on ka see mööda pandud, et väljastpoolt ei saa õhk sattuda kuidagi ketta sisse, sest niipalju kui mina M5 kettaid näinud olen, on õhu sisenemiseks augud siiski vaid ketta sisemisel küljel. Seega see joonis tundub natuke bull...
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 03.10.2007 at 16:03 |
7 edits. Last edited 03.10.2007 at 16:13 by vvt
|
jaanus
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
mängud cfd tarkvaraga:
liikumatute ratastega autolaadne objekt 100km/h tuuletunnelis annab toruga mängides parimaks tulemuseks ~18km/h toru (7cm) suudmes ja ilma - ~10km/h ratta läheduses koopas. koopa äärtes muidu ~65km/h. eri komponetide temperatuuri ei õnnestunud kahjuks määrata, kuid toru läheduses ratta juures langes temp tervelt 0.982 korda. sadula juures aga tõuseb lihtsalt rõhust tingituna 1.023 korda.
veel tulemusi - toru lähtes turbulentsi kiirus ~170km/h. torus langeb kohe 69km/h peale, keskel 21km/h. toru kaugus ja asukoht ratta suhtes osutus ka oluliseks. liiga lähedal ei olnud hea mõte.
aga kuna ma ei viitsinud teha 100% autentset automudelit, siis loomulikult on tegemist üle keskmise lolli mõõtmistulemusega. helgemad kogemustega pead kindlasti teavad täpseid tulemusi loomulikust intelligentsist.
|
| 03.10.2007 at 22:03 |
|
vvt
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
Aga kumb variant oleks ikkagi efektiivsem, kas nn turbiin (nagu need M5 veljed) või veljele asetatud rõngas, mis "püüab õhku". Minu arusaamist mööda peaks see "õhupüüdja" laskma selle õhu tahapoole samatargalt välja - mis jõud paneb selle ronima ratta sisemuse?
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 04.10.2007 at 10:09 |
|
matukas
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
Siin pilt ühe huvitava auto pidurite jahutusest. Ja mitte ainult pidurite. Ka rattalaagritele on selle masina puhul jahutust vaja.
____________________________
Belief is harder to shake than knowledge |
| 09.10.2007 at 00:25 |
|
xjan
|
Pidurite jahutuse komponentide valmistamine
Leidsin mingi sellise poe:
http://store.nexternal.com/shared/StoreFront/product_detail.asp?CS=carronline&RowID=87&All=
seal ühtteist muud huvitavat ka, põhiliselt küll BMW/Mini ja mõni VW/Audi
____________________________
BMW 1M ... |
| 17.10.2007 at 12:03 |
|
1 2 
