| Poster |
Message |
 Berg 27 Hp
|
 Süütemoment
Tere! Küsin nõu Teilt. Tõstsin oma ZAZ 966 motol surveastme 6,5 lt 8,5 le. Nüüd madistan õige eelsüüte graafikuga. Kas tõesti on v motodel varajasem eelsüütenurk võrreldes ridaga? Seostan seda vaid sellega, et tavaliselt on v motodel kolvikäik madalam? Too V 4 tahab tehase andmetelt eeslsüüte nurgaks tsentrifugaalilt 38 kraadi 4000 rpm juures vändalt. Reas neljased ei taha niipalju? Kas peaks jääma uue 8,5 ja 95 bensiini juures kindlaks tehase andmetele? Ise ma alandaksin eelsüüte umbes 30 kraadile? Ja sõites ei tõuse Muhu pöörded üle 3000, sõites 70 Km/H. |
| 23.11.2012 at 20:43 |
|
rolantsik
|
Süütemoment
Ei oska küll nõu anda,kuid kui käima saad ,siis kutsu vaatama - huvi käiva "sapika" vastu on suur. |
| 24.11.2012 at 02:59 |
|
rustang
  Moderator |
Süütemoment
Mul omal ajal muhul tahhomeetrit ei olnud, pööretest ei tea midagi aga 100 jooksis ilusti välja, Talinn-Tartu otsi sai põhjagaasiga tulla. Samas kord-kaks aastas käis ikka mootor maas ka 
USA vanakooli V8-tega on sama teema, et eelsüütenurk on päris suur. Aga mis on Sinu probleem, kas loobud jagajast ja programmeerid elektroonilist süüdet? Süüde tuleks seada just nii varajaseks, et veel ei detoneeri - siis on võimsus suurim. Vanasti sai see tühikäigul paika pandud ja siis sõites proovitud ja korrigeeritud, vastavalt sellele kas detoneeris või ei. Mis oli eelsüüte numbriline väärtus, sellest polnud ju halli aimugi. Tänapäeval saab seda kõike teha dünostendis ja väga täpselt, iseasi, mis see kõik maksma läheb.... |
| 24.11.2012 at 16:01 |
|
tsrk
|
Süütemoment
Oh õuduste õudus - MUHK !!! Mu esimene auto oli Muhk ja vahest näen siiani unes, et olen Zapika omanik ja ärgates on külm higi otsa ees TPI tudengina sõitsin Muhuga kolme aasta jooksul 4000 km, enamus aega olin auto all. Õnneks oli mul kaks tagavara mootorit ja järjekordse mootori purunemise järel lappisin kolmest mootorist jälle ühe kokku. Korra läks isegi väntvõll pooleks, uskumatu! Samas olin üleTPIvend, sest oma autot oli väga vähestel tol ajal, parklas TPI ees valitses suht tühjus, mitte nii nagu praegu, kus tudengite uhked autod ära ei mahu Kord otsustasin sõita Tallinnast Kehrasse sõbrale külla ja see oli viga, sest sinna sõitsin kolm tundi ja tagasi sama kaua, mootori õli temperatuur oli põhjas kogu aeg ja iga kümne minuti sõidu järgi pidin veerand tundi mootorit jahutama. Siis ta läks veel põlema autonoomsest küttesüsteemist ja just pärast seda, kui olin auto "pühademunana" värvimisest kätte saanud. Juhtmed sulasid kokku ühtlaseks känkraks. Noaga kimpu lahti harutades vahetasin juhtmed ükshaaval välja valget värvi juhtmetega, sest värvilist traati tollal polnud saada, õudus!
Juhitavus talvel paksu lume või kiilasjääga - oi blää!!! Mootor taga ja pidamine tagaotsal ok, kuid ees polnud ju midagi ja esiots vänderdas paremalevasakule täiesti ettearvamatult. Talverehvidest ei osanud tollal unistadagi!
Mis puutub süütenurka, siis Rustangiga nõus - katseeksitusmeetod, enne detoneerimist ongi õige nurk. |
| 24.11.2012 at 18:55 |
|
Jesper
|
Süütemoment
Minu eredaimaid autodega seotud lapsepõlvemälestusi on see, kuidas isa sapikal suhteliselt rutiinse sõidu käigus mootor asfaldile pudenes. Väntvõlli vahetamise normaeg olevat olnud nagu Top Fuelis, 90 minutit.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 24.11.2012 at 19:18 |
|
tsrk
|
Süütemoment
Kaldun arvama, et üks Nõukogude Liidu lagunemise põhjustest oli Zaporožets |
| 24.11.2012 at 19:55 |
|
rustang
Moderator |
Süütemoment
Eredaim mälestus oli muhuga Tartust Otepääle sõita kurvilisi teid kaifima...talvel, -15 kraadiga. Aknad sai määritud glütseriiniga ja toimis. Muhu juhitavus talvel libedaga oli väga hea! Rooliloks oli alla veerandi pöörde jne. Oh aegu ammuseid.... |
| 25.11.2012 at 00:05 |
|
Raceboy
|
Süütemoment
Suurimat pöördemomenti mingil pöördel andev süütenurk ei sõltu silindrite arvust ega asetusest, vaid põlemiskambri kujust, klappide arvust, täiteastmest, silindri läbimõõdust ja eelkõige küünla paigutusest. Lisaks veel paljudest faktoritest, aga need on põhilised.
Enamasti on kaheklapilistel mootoritel üks küünal ja see ei asu mitte keskel (kust igas suunas oleks silindri servani lühim tee), vaid tsentrist väljas ja et leegifrondi kiirus on konstantne, ongi vaja seada süütenurk selliselt, et küttesegu jõuaks ära põleda ~15 kraadi pärast ÜSS. Sapaka mootoril 38 kraadi on täiesti normaalne süütenurk täiskoormusel ja keskpööretel, kõrgematel pööretel võib mõnevõrra langeda (vt ülalpool: segu põleb koguaeg sama kiirusega konkreetses mootoris).
Kui surveastet on tõstetud, siis on kaks varianti, kuidas paika häälestada: kas häälestad kehvema kütusega detonatsiooniläve alla või lähed dünosse. Esimesel juhul peab segu lairiba lambda abil paika häälestatud olema (muidu võib lahja segu tõttu detoneerima hakata), teisel juhul võid seda dünos teha. Mõistagi on ilma dünota vabalthingava häälestamine mõnevõrra ebatäpsem, eriti mootori puhul, millega eriti tuttav pole (häälestamise osas), aga tihtipeale on mõistlikum suurem osa häälestusest siiski ära teha ja siis dünosse minna.
____________________________
www.vems.ee |
| 26.11.2012 at 09:50 |
|
vvt
|
Süütemoment
quote:
Berg 27 Hp: Tere! Küsin nõu Teilt. Tõstsin oma ZAZ 966 motol surveastme 6,5 lt 8,5 le. Nüüd madistan õige eelsüüte graafikuga. Kas tõesti on v motodel varajasem eelsüütenurk võrreldes ridaga? Seostan seda vaid sellega, et tavaliselt on v motodel kolvikäik madalam? Too V 4 tahab tehase andmetelt eeslsüüte nurgaks tsentrifugaalilt 38 kraadi 4000 rpm juures vändalt. Reas neljased ei taha niipalju? Kas peaks jääma uue 8,5 ja 95 bensiini juures kindlaks tehase andmetele? Ise ma alandaksin eelsüüte umbes 30 kraadile? Ja sõites ei tõuse Muhu pöörded üle 3000, sõites 70 Km/H.
Sapaka mootorist oli olemas ka kõrgema surveastmega (45 hp, 93 bensiinile) versioon, mina vaataks selle tehase andmeid (pakun, et vahet suurt pole).
Mosse mootorist mäletan, et muud vahet ei olnud seades kui vaakumregulaator oli erinev (teine vedru), jagaja asendi seadetes vahet polnud.
38 kraadi on muidugi karm, reguleeritava süütega ridamootoritel olen näinud seda 20-25 kraadi vahepeal.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 26.11.2012 at 10:35 |
|
Raceboy
|
Süütemoment
quote:
vvt: quote:
Sapaka mootorist oli olemas ka kõrgema surveastmega (45 hp, 93 bensiinile) versioon, mina vaataks selle tehase andmeid (pakun, et vahet suurt pole).
Mosse mootorist mäletan, et muud vahet ei olnud seades kui vaakumregulaator oli erinev (teine vedru), jagaja asendi seadetes vahet polnud.
38 kraadi on muidugi karm, reguleeritava süütega ridamootoritel olen näinud seda 20-25 kraadi vahepeal.
Mis põlemiskambri ja klappide arvuga see oli, M20? M20-l saab jõudu juurde kui süütenurka lisada, tehaseseades on see MBT'st ikka päris kaugel.
Nt Porsche 911 ühe küünlaga mootoritel oli tehasest total advance 35-37 kraadi, seda 8.5:1 surveastmel (mõeldud sõitma 91oktaanise bensiiniga).
____________________________
www.vems.ee |
| 26.11.2012 at 10:49 |
|
vvt
|
Süütemoment
Jah, M20 oli mälu järgi 22 kraadi @4000 rpm (viimane auto, millel sai stroboga seda paika aetud).
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 26.11.2012 at 11:45 |
|
Lembit
|
Süütemoment
VW 1,8 R4 mootoril oli suurusjärgus 36-38 kraadi tsentrifugaalregulaatori maksimaalasendis. Mis pööretel regulaator põhja jõudis, ei mäleta. |
| 26.11.2012 at 15:28 |
|
vvt
|
Süütemoment
Mnjaa, siis stock bemmi mootoril on arenguruumi.
Kuigi M20 seeriamootoril see tehase settingust varasemaks keeramine eriti juurde ei andnud, kuid kaasnesid käivitamise ja külmast peast tühikäigu probleemid.
Kui aga said selle süüte perfektselt paika, siis mootor täitsa nurrus kohe.
Tegelt kui järgi mõelda, siis ei tohiks tänavasõiduautol ju surveastme tõstmisega süüteseades suurt muutuda, kui pole tegeletud sellega, et surveastme muutmisega tekkis detonatsioon ja sellega võideldes keriti süüdet hilisemaks.
Kunagi vaeses tudengipõlves, kui 76 bensiin ära kadus müügilt, sai siis hädaga joodetud 76 bensiinile ehitatud mosset (412D mootor) 95ga ja keeratud süüdet "äkilisemaks" - absoluutselt midagi ei juhtunud, pigem läks kehvemakski (kuna autol oli see vene ajal popp "önonoomsusnäitaja" (mis tegelikult näitas värvilisel skaalal sisselaske vaakumit karpa all), siis võis märgata, et tehaseseadest varasema süütega kippus see tavaliselt rohkem "punases" olema ehk siis võimsus tegelikult langes ja selle kompenseerimiseks tuli pedaali rohkem pressida. Factory has to be right sometimes.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 27.11.2012 at 11:17 |
1 edit. Last edited 27.11.2012 at 11:17 by vvt
|
Raceboy
|
Süütemoment
Üks asi on jagajaga kogu skaalat metsa keerata, teine asi on süütenurka muuta vajalikus pöörete- ja koormusvahemikus. Ja väike saladus: nn persedüno ei ole väga usaldusväärne mõõteriist ja valetab päris tihti. Ega see võimsuselisa mingi 20-30% pole, pigem max 10 ja sedagi mitte kõikidel mootoritel. Jutt siis vabalthingavatest.
M20 mootor ei taha 36+ kraadi, vaid sinna 30 kraadi kanti ideaalis, sõltudes mitmest asjaolust.
Üks asi on teoreetiliselt "ei tohiks" ja teine asi on reaalne tulemus: kõrgem surveaste kiirendab küttesegu põlemisprotsessi ja tegelikult peaks hoopis süütenurka vähendama, aga nagu juba ennist mitmeid kordi maininud, kõik sõltub konkreetsest mootorist.
Kui lihtsalt oktaaniarvu tõsta ja süütenurka kruvida, ei juhtu enamasti midagi, selleks peab ka surveaste kõrgem olema.
____________________________
www.vems.ee |
| 27.11.2012 at 11:37 |
|
vvt
|
Süütemoment
Mul tollal puudusid tjuuningambitsioonid (ja teadmised kah). Selle ma õppisin üsna ruttu ära, et konkreetne mootor nõudis väga täpset süüte seadmist ja tehase nõuete piinlikku täitmist, siis mootor käis ka nagu siidi. 2 kraadi varasem ja vibrab, 2 kraadi hilisem ja kuidagi rabe, paned millimeetri pealt õigesti ja võid triiki veeklaasi mootorile panna. Mõned kaaskannatajad helistavad tänaseni, et kuidas see käis. Ega midagi keerulist seal polegi, lihtsalt süüde paika saamiseks arvesta 3-4 tundi See suvi oli kokkupuudet ämma Audi B3 2.0E mootori süütetjuuninguga, see algeline mootorike jebises täpselt ühtemoodi, +/- 5 kraadi ei andnud seal küll nähtavat efekti (ärge näkku lööge, lihtsalt tähelepanek elust enesest).
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 27.11.2012 at 14:38 |
|
pampkuri
|
Süütemoment
Viimane tutav inimene kes sapikaga sõitis kasutas külmaga klaasidepuhastamiseks seest kui väljast peent soola !!!
____________________________
pamp |
| 28.11.2012 at 01:09 |
|
vvt
|
Süütemoment
Täna uurisin oma garaazi raamaturiiulis natuke seda eelsüütenurga asja, tuleb välja, et BMW puhul on see nurk miskipärast elektroonika ja Motronicuga jõudsalt vähenenud, seejuures võimsus pole langenud. Vanakooli masinatel oli käsiraamatus kõige suurem number 42 kraadi (jutt siis tsentrifugaalregulaatori antavast max eelsüütenurgast lahtiühendatud vaakumiga. Valdav osa oli seal 32-36 kraadi tuuris.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 02.12.2012 at 17:57 |
|
|
