Oled juba tqhq foorumi kasutaja? Su kasutajatunnus ja salasõna kehtivad ka siin foorumis.
Tuleb vaid tqhq foorumist välja logida ja siis ükskõik kummas foorumis uuesti sisse logida.
Vaim on valmis ja auto samuti, tõsi me pole sellega veel ühtki meetrit sõitnud.
Hetke seisuga näib, et trenn tuleb märg ja võistlus kuiv. Märjaga on seal algajatel päris keeruline, sest rada on kiire, ideaaljoon kummiga kaetud ja libe kui seep aga eks tuleb töötada selle materjaliga mis kätte antakse... Eesmärk on kogemusi hankida ja lõpuni tulla.
Igatahes võite pöialt hoida, või külma õllepudelit või miskit muud millest abi on.
VLN 2012Auto on E36 M3 3,0 mootoriga. Osaleme standardklassis ja muuta tohib seal väga vähe, põhiliselt turvavarustus ja vedrustus. Meie 325 Cup bemm oleks seal juba vabaklassi auto.
VLN 2012Eks me koik sammume labi elu kuhugi poole aga neile sammudele nime andmine on suhtkoht tanamatu tegevus. Elu naitab...
Eile toimus kahe tunni pikkune vabatreening, mis oli esimene voimalus tutvuda autoga ja rajaga voistlusolukorras. Alustasime marja rajaga peale korralikku vihma, laksin vihmarehvidega peale ja siis selgus, et marg oli vaid stardialas ja enamus rada joudnud ara kuivada. Veeresin siis rehve saastes see 25 km labi, boksis slikid alla ja peale esimest minutit rajal hakkas tugevalt sadama. Jallegi tuli soita avariireziimis, kuni teise rajapooleni mis oli kuiv. Boksis uuesti vihmad alla ja Erki soitis teisena. Raja olukord jai samaks kogu trenni jooksul 1/3 kuni pool oli kaetud veega ehk taiesti marg ja pool oli kuiv. Suure raja volud. Kuna rehvivahetused votsid oma aja ja meil on rekordilised neli pilooti tiimis (uldislt on 2 voi 3), siis aega nappis, Keijo sai viimasena peale 15 minutit enne loppu ja oli vaike lootus, et jouab selle ajaga veelkord ule joone viimasele ringile aga eimidagi, tugeva saju tottu anti 10 minutit enne loppu punane lipp ja tema trenniks jai vaid raja labiveeremine.
Muidu auto tundub hea, kalibreerimiseks kasutatavas pingis (standardklassi masinatele on voimsuse mootmine kohustuslik) on talle moodetud 299 hj. ehk joudu jatkub ja vedrustus samuti toimib. Trafic rajal vaemalt eile oli normaalne, keegi midagi meeleheitlikku ei uritanud eks tana paistab kuidas voistlusolukorras ?
Hetkel on valjas tihe udu, ajakava jargi on kvali algus 8.30 aga kui udu ei haju, siis ilmselt lukatakse edasi. Start on 12.00 voi hiljem kui kvali viibib. Ilmaprognoos lubab moningast vihma aga eks need ennustused ole nagu nad on.
VLN 2012Selles klassis ainult 8 autot ongi. Aga eks arvuti taga ole lihtne targutada, võibolla on teised selle klassi autod oluliselt paremad ja kiiremad lihtsalt, seda ju ei tea, eks pärast asjaosalised täpsustavad. Oluline on, et kestaks lõpuni ikka!
Edit:
Tulemustest selgub, et siiski ei kestnud lõpuni ja läbitud sai vaid 11 ringi ning sõit seega ei läinud ka "arvesse". http://vln.de/includes/download.php?file=../ergebnisse/2012-07-21k.pdf
VLN 2012Oo-jaa, arvesse laks eilne soit kindlasti, tosi ametlikku protokolli mitte. Hommikune kvali algas niisketes olues aga kuna rada tundus kuiv, siis koik k.a. meie laksid slikkidega peale. Polnud just parim valik, mina istusin roolis ja metsavahele joudes selgus, et siiski on rajal kullalt palju vett ja niiskust. Egas midagi, veeresin ringi labi 13+ minutiga ja vihmad alla ning Erki teisena rajale. Rada kuivs, ning lopuks Keijo tegi juba polenud vihmarehvidega meie parima aja (ei hakka hetkel vaitma kui palju), mis oli kindlasti koige aeglasem aeg meie klassis aga vahet polnud.
Stardi tegin mina ja see oli omaette elamus, soojendusringil (25 km) on umbes 70-80 kohtunike posti ja koik nad lehvitasid ning hoidsid poidlaid pusti. Kohtunikud ei ole seal tasustatud, vaid vabatahtlikud ja toiesti ala fannid. Pealtvaatajaid oli ka paris palju. Startisin teises grupis, kus meie klass oli koige norgem aga sellegipolest lootsin, et peale algse sagina moodumist onnestub paarist autost mooda ka soita - naljakoht muidugi nagu hiljem selgus ja ka protokollist naha on. Teisd libisesid vaikselt eest ja sain paar ringi traffiu vabalt liikuda kuni esimese grupi liidrid mulle jarele joudsid. Esimesena McLaren aga sellele tuli jargi SLS, mida joudsin enne kiiresse vasakkurvi (minu kiirus ca. 140) sisse keeramist vaid silmanurgast margata ja trajektoori korrigeerida, kui ta umbes 100 kmh kiiremini moodus. SLS teeb umbes sellist haalt nagu USA muskelauod ja ma ehk kujutasin seda ette aga mu masinat ja mind ennast labistas 0,1 sekundit kestev tugev vibra - igatahes aratus ja sellest hetkest alates pilk iga paari sekundi tagant peeglisse. Seda oli vaja, rong tuli ebamaise kiirusega oli vaja tugevaid narve, et valtida halbu otsuseid. Kusjuures keegi ei soida sulle agressiivselt otsa vms., vastupidi kontakti valditakse iga hinna eest aga kiiruste vahe ja nahtavuse puudumine jatab otsustamiseks aega vaid murdosa sekundi.
Need voistlusringid olid mul tegelikult esimesed kiired selle autoga ja toesti ehk polnud tegemist koige kiirema isendiga meie klassis (omanik on saanud parimaks 9.47) aga meie jaoks oli ta taiesti ok. Soidu intensiivsus oli nii suur, et tunni parast hakkas juhe kokku jooksma ja olin roomus, et sain Erkile vahetuse ule anda. Erki soitis probleemivaba vahetuse ja tegi ka meie parima aja (see soltub tsipa ka avariidest ja trafficust), ning kolmandana laks peale Roul. Kohe esimesel ringil umbes raja keskosas, Breidscheidi sillal sattus ta kiiremat mooda lastes ideaalilt korvale mustale rajaosale ja masin laks libisema ning riivas sillapiiret. Iseenesest olid kahjud pigem kosmeetilised kerele aga tagaratas porkas vastu aarekivi ja tuli boksi longata. Jargneva 30 minuti jooksul vahetati deformeerunud tagumine ootshoob aga kui rattanurki mootsime, siis vaatas tagaratas endiselt 7 mm valjapoole ja aufiedersiehen, sellise autoga enam soita ei saa. Ilmselt sai kahjustada ka teine, suurem ootshoob.
Kokkuvoteks, mul isiklik elamus oli ule volli ja loodetavasti teistel ka hoolimata, et lopuni ei joudnud. Kui tagasi jouame, panen moned olustikupildid ka. Tana ootab meid Hockenheim, seal kuuldavati otsitakse avastamata talente, paneme kombed selga ja kiivrid pahe ning laheme ennast pakkuma.
Boksipeatus - tiim töötas kiirelt ja koordineeritult. Juhivahetus, kütus, õli, esiklaas, rehvirõhud ja seisukord olid rutiinsed toimingud. Selliseid karme nõudmisi ja piiranguid nagu Palangas ei olnud. Kõike mis oli mõistlik tohtis teha ja soolaseid trahvikviitungeid kirjutavad kontrollijad kukil ei istunud.
Sõidu kolmas tund, üritame autot korda saada.
Tagumise õõtshoova vahetus lennult on keeruline kuna ühte polti on raske kätte saada, minutid aina jooksevad.
Lõpuks on uus hoob all aga peale nurkade mõõtmist on selge, et selleks korraks kõik.
Võitja, Audi Sport Team Phoenix, Marc Basseng ja Frank Stippler.
Ja absoluudi esikolmik, Manthey auto kaotas vaid 27 sekundiga. Alkoholireklaam autospordis ei ole selles riigis probleemiks erinevalt Eestist.
Paljud autod on lahingujälgedega finishis, ka esikolmiku omad.
4 tundi on sealses mastaabis sprindivõistlus, sõidetakse täiega ja kolme esimese parimad ringiajad 1 sekundi sees ning finisheeriti kahe minuti sees. Seetõttu ka kiired autod ei saa möödasõitudega pikalt viivitada, sest neid tuleb teha sadades ja kui igaühel kaotada kasvõi üks kümnendik võib see kokku otsustada sõidu saatuse. Sellest ka paljud avariid, meie klassis näiteks jõudis 9 startijast finishisse vaid 4. Kusjuures ma olen alati imestanud pealtvaatajana, kuidas on võimalik, et kogenud piloodid avariidesse satuvad nii suurel hulgal, nüüd ma saan aru kui lihtne see on...
Kokkuvõtteks võib öelda, et vähemalt meiesugustel amatööridel tuleb veel kõvasti kogemusi saada, et seal kohtadele sõita, sest raja omapära tõttu üldistest teadmistest ringrajasõidust ei piisa. Aga seda kõvem oli elamus ja soov juba uuesti joonele asuda. Siiski, tuleb augusti lõpuni oodata.
VLN 2012Mismoodi teil organisatoorne külg välja nägi? Kas sõitjad lihtsalt ilmusid kohale, kiivrid näpus, ja auto/tiim oli kohalikelt renditud (auto reklaame vaadates paistab sedamoodi)? Ja kui nii oli, ning see suur saladus pole, siis kas selliselt sõidetud võistluse eelarve on pigem suurem või pigem väiksem kui oma autoga Palangas käimine?
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
VLN 2012Meil oli paar oma meest ka kaasas nagu pildilt näha. Muidu jah, tuled kohale, sõidad, sööd kõhu täis (korralik catering on tiimi poolt) ja jalutad hiljem hotelli õlut jooma.
Palanga on umbes sama eelarvega aga raske täpselt väita.
Edit: ajasin enne jama, unustasin, et Cupis on 40 sõiduminutit, mitte 20. Nüüd parandatud.
VLN 2012Sel laupäeval toimub VLN'i 8 osavõistlus "ADAC Barbarossapreis" ja oleme jällegi joonel numbri 468 all. Meie klassis on 11 võistlejat, kokku stardib 159 autot - ilmselt on majandusteemad Saksas mõju avaldamas aga meile muidugi sobib kui vähem masinaid rajal ja tegelikult on traffic ikkagi päris tihe. Osalejate nimekiri.
Siin ülaloleva eelarvejutu täpsustuseks võrdluses Palangaga tahtsin lisada, et pidasin silmas kulu ühe sõidutunni kohta - kuna Palanga on poole pikem sõit siis ta ikkagi maksab 2x niipalju kui 1 VLN etapp.
Mõni sõna ka võistlusklassidest, neid on seal palju ja pinnapealsel vaatlemisel on raske aru saada.
Suures lõikes jagunevad klassid neljaks:
V ehk standard
SP ehk spetsiaal
H ehk historic
CUP ehk monoklass (hetkel on neid 2, Porsche ja Clio).
Täiendav jaotus on töömahu ja ülelaadimise järgi, viimast tähistab T täht klassi nime lõpus. Diiselmootori klassi tähistatakse tähega D ja kõik mis kuhugi mujale ei sobi läheb ekseprimentaalklassi tähisega X.
Standard klassis on muudatused väga rangelt piiratud, võimsust kontrollitakse dünopingis ja autod sisuliselt tänavasõidu masinad mil isegi uksepolstrid paigas. Alles hiljuti hakati seal lubama keevitatud puuri, paljud on poltpuuridega. Spetsiaalklass on teine äärmus, need pillid on tugevalt ümber ehitatud või siis homologeeritud GT3 klassi autod. Historicu reegleid pole uurinud aga kindlasti pole seal klassikalisi historicu piiranguid, kuna masinad on tihti ulatuslikult ümber ehitatud. Piltlikuks võrdluseks niipalju, et meie 325 Cup auto on standardklassi jaoks liiga palju ümberehitatud ja minu E30 M3 oleks historicu kontekstis suht keskmine. Kaspari Lada tõen saaks ka historicus peale oma modifikatsioonidega.
Poodiumil autasustatakse peale sõitu üldarvestuse 3 paremat ning standard, historic kategooriate võitjaid olenemata millises alamklassis (töömahu järgi) nad osalesid. Sarja punkte saavad piloodid isikuliselt olenevalt nende klassi konkurentsi tasemest (osalejate arv). Ehk sarja üldarvestuses edu saavutamiseks tuleb startida klassis kus on palju võistlejaid - võit 20 osalejaga klassis annab palju rohkem punkte kui näiteks 5 osalejaga klassis. Seetõttu kui vaadata meistrite nimekirja, siis seal ei ole mitte üldarvestuses võidutsevad tiimid vaid osavõtjaterohketes klassides sõitvad mehed. Muidugi, kindlasti peab üldvõidu saavutamiseks olema samal tasemel kui monstrumitega sõitvad profid, sest konkurents on väga tihe populaarsetes klassides.
VLN 2012See on nüüd tehtud ! Võidusõidujumal oli meie vastu lahke - laveerisime jamadest mööda ilma ühegi kriimuta ning tõime masina üle joone 108 kohal. Hoolimata vihmapilvedest tuli sõidu ajal vaid mõni piisk ja rajaolud olid head. Emotsioone sai jällegi kuhjaga, kui tagasi oleme siis kirjutan koos mõne pildiga.
VLN 2012Mõned pildid koos kommentaaridega edastamaks meie seikluseid Saksamaal. Enamus pillte on tehtud asjatundja poolt juulikuu etapil, mina nii ilusaid ei oska teha.
Esimene treening, rada on veel kuiv aga taamal on taevas tume.
Ilm muutub mägedes kiirelt, vaid mõned hetked hiljem.
Ideaalne moment võõra autoga esimest korda peale minna, omades vaid mõned ringid sõidukogemust - Keijo jaoks oli algus tõeliselt paljulubav. Ülejäänud vähemalt rada tundsid, kuigi märjaga me seal pea kunagi ei sõida.
Hommikuses kvalifikatsioonis oli rada niiske, esimene ring slikkidel oli terav elamus.
Enamus tõi siiski auto tervena koju tagasi. Pildil Black Falconi tiim, tippklass standardklassides.
Kuigi Manthey pole enam Porsche ametlik tiim, on nad endiselt küsijad absoluutarvestuses.
Huvitavaid sponsordiile tehakse seal, Haribo toetab juba aastaid suurelt, nüüd ka mänguasjatootja - tiimi nimeks Timbuli Racing ja nad on tõsiselt kiired.
Ässad valmistuvad...
Ilmselt on sellised asjad rutiin...meie piirdusime vetsus vee peale laskmise ja rabedate naljadega.
Ralf, meie tiimiomanik, avab Keijole võidusõidu saladusi - tuleb sõita kahe valge joone vahel, alles klar ?
Õppevideo vaatamine - kuhu sõita, miks sõita ?
Kogu maailma mure ja valu.
Minut pitlane'i avanemiseni, Eiki ja Jörgen üritavad meeleolu hoida - ära hakka jala tagasi tulema, helista ja me tuleme võtame Su peale.
Tõe hetk, pitlane'l süttib roheline tuli.
Tüüpilised Eesti turistid...
Õnneks ei jäänud me päris üksi, tänu Mirjamile saime natukenegi aru mida teha ja kuidas olla ? Naised on ju praktilised, pole neil mingit probleemi koordineerida kolme auto boksipeatuseid ja juhivahetusi, mõõta ringiaegu, pidada raadiosidet, näidata infot pitwall'il, täita vajalikud dokumendid, suhelda kohtunikega. Super tüdruk !
Ka keskmiselt on seal naistel võidusõidus palju suurem osa kui telgi taga päevitamine. Meil oli veel üks väga asjalik tüdruk boksimeeskonnas. Ja pilootide ning teiste boksimeeskondade hulgas oli päris palju õrnema soo esindajaid kes tegid meestega võrdselt asju ja tundusid seda samal määral nautivat.
Rada on inimestest tühjaks tehtud ja minek soojendusringile. Läbitakse kõik 25 km ja seda kolmes grupis. Meie stardime teise grupi lõpus, gruppide stardiintervall on 2.30. Raja ääres on kohtunikel pöidlad püsti ja rahvas lehvitab ning aplodeerib.
Liidrite grupp on startinud, tagasi ei hoita - vaatepilt on üliefektne kui nad stardijärgsesse järsku kurvi üritavad ära mahtuda.
Meil õnneks stardihetkel selliseid probleeme pole - oleme klass omaette ja esimesse kurvi kohale jõudes olid tunnid juba alanud...
Tagumise grupi kõige kiirem masin jõudis mulle pea kohe järele, ta oli ulme kiire - pea minut kiirem kui teised historic klassi autod.
Liidrid sõidavad ratas rattas ja kiiruste vahe meiesugustega on umbes selline mida võib kogeda autobahnil, kui esimeses reas 100 kmh kulgeda ja keegi 250 mööda sõidab. Ainult ringrajal ja olukorras kus ise sõidad omaarust ka kiiresti, tundub see lihtsalt jabur ja ebareaalne.
Olgu auto milline tahes, enamus sõidab väga agressiivse joonega. Keskmiselt 1/3 ei jõua finishisse ja suurem osa avariide tõttu. Pea igal ringil tuleb topeltkollaste tõttu hoog maha lasta - romusid veetakse mitme masinaga pidevalt rajalt minema. Kuid kaasvõistlejate suhtes üritatakse sõita nii korrektselt kui vähegi võimalik, olemine rajal on subjektiivselt turvalisem kui turistipäeval.
Endiselt üks ägedamaid pille rajal.
Kergemad probleemid hoogu ei takista või kui, siis ainult hetkeks.
Üritame nooti tabada ja massi sulanduda - igatahes pildi peal paistab päris kiire.
Kiirus on nii suur, et pilt ei jõua järele.
Meie tiimi ülejäänud autod. Piloodid on Moskvast ja peale paari aastat osalemist on nende kiirus klassi keskmine või isegi natuke parem. Kuid tegu on ühe kõige teravama konkurentsiga klassiga ehk väga hea saavutus. Üks nende piloot, Boris Schulmeister on klassi tipptase, ta omal ajal olevat ka meie radadel sõitmas käinud.
Neli tundi on möödunud, lõpuks ometi see mille järgi tuldud...finishilipp ja puhas sõidurõõm - YEAH !
Meie ponnistusi tunnistab isegi korraldaja, hiljem tõuseme protokollis veel kolm kohta. Tõsi sel pole tähtsust, poodiumile ikka ei kutsuta - ostame bensiinijaamast vahuveini...
Vahel küsitakse miks ma sellega tegelen ?
Erkil lubasid kohtunikud peale tema sõiduvideo analüüsi viibida raja läheduses ainult juhul kui ta pidevalt kollast lippu lehvitab. Ta ei kurda.
Selle aasta programm on läbi, mis kokkuvõtteks ? Tegu pole päris klassikalise ringrajasõiduga ja inimesed, atmosfäär ning mängureeglid on seal meie omast päris palju erinevad. Mitte, et oleks vaja võrrelda võreldamatut, ajalugu ja olud on kahjuks liiga erinevad - meie kahjuks. Igatahes kõik projektis osalenud olid ühte meelt, peame otsima variante järgmisel aastal jätkata juba tõsisemal tasemel. Muide uks on avatud ka uutele liitujatele, kel huvi on võib minuga ühendust võtta.
VLN 2012Laadisin ühe äreva momendi üles, mis toimus minu sõidukorra esimesel ringil - pimedas kurvis oli äsja toimunud avarii ning kollaseid lippe veel ei olnud ja kuigi ma tänu väikesele kiirusele sain pidama, siis tagant suurel kiirusel lähenenud kaasvõistlejal õnnestus napilt vältida tagant otsasõitu (ta jõuab kaadrisse vahetult enne video lõppu vasakul).
Kuna rehvivahetused votsid oma aja ja meil on rekordilised neli pilooti tiimis (uldislt on 2 voi 3), siis aega nappis, Keijo sai viimasena peale 15 minutit enne loppu ja oli vaike lootus, et jouab selle ajaga veelkord ule joone viimasele ringile aga eimidagi, tugeva saju tottu anti 10 minutit enne loppu punane lipp ja tema trenniks jai vaid raja labiveeremine.
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
%20(2).jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)