Oled juba tqhq foorumi kasutaja? Su kasutajatunnus ja salasõna kehtivad ka siin foorumis.
Tuleb vaid tqhq foorumist välja logida ja siis ükskõik kummas foorumis uuesti sisse logida.
Ringradade tuur 2007Käisin mõni nädal tagasi Euroopas ringradadel sõitmas aga on nii kiire olnud, et pole jõudnud "ametlikult" muljetada ja pilte üles riputada. Nüüd üritan viga parandada.
Et tahan ka sellel suvel Nürburgringile sõitma minna, oli selge kohe peale sealt naasmist eelmisel aastal. Konkreetne plaan hakkas paika loksuma, kui suutsin paari töökaaslast veenda endaga ühinema. Mai keskel olid kuupäevad paika pandud ning 10 juuni õhtupoolikul ootaisme Tallinna sadamas laeva, et esialgu Soome sõita ja sealt juba edasi Saksamaale. Algus oli paljutõotav, laev hilines 3 tundi, kuna nad ei saanud ankrut merepõhjast kätte. Reisjaid lõbustati vaatepildiga, kuidas laev lahe peal edasi-tagasi nõksutab, et ankur põhjast vabastada. Kui juba merel olime siis asi sujus ja nad suutsid enamuse hilinemisest teel Saksa tagasi sõita. Laevasõit ise on paras tüütus, mis kestab kokku ca. 24 tundi ehk 11 juuli õhtuks olime Rostockis. Samas sai värske peaga kohe gaasi põhja vajutada bahnil.
Esimene sõit marsuudil Rostock-Lübeck oli küll lühike aga hilisõhtune tee oli sobivalt tühi ning ei võtnud palju aega, tuvastamaks Evo lõppkiirust. GPS'i järgi 251 kmh, spido näitas ca. 270. Tehas annab 257, ilmselt laiemad ja suurema veeretakistusega rajarehvid võtsid kiirust maha.
12 juuni õhtul saabusime Francorchampsi külakesse, mille külje all asub kuulus Spa ringrada. Erinevalt Nürburgringi ümbrusest ei olnud raja lähedust nii otseselt märgata, ainult teeviida pealt sai aru, et siin kuskil lähedal asub midagi õite head.
Ööbimiskohaks oli valitud "Hostellerie le Roannay", mis tundus olevat kõvema taseme hotell, maja taga oli helikopteri maandumisplats ja restoranil Michelini tärnikesed. Toad siiski kulunud ja väsinud aga selle eest hotelli parkla koosseis oli tasemel.Vt. bussi pidureid. Kuna soov rada näha oli suur, siis sai hotelli juurest jalutama hakatud, sest kirjade järgi on külakeskusest rajani 300 m. Tegelikkuses oli peale paarikilomeetrist käimist võimalik vaid läbi mitme traataia kaugelt boksiala silmitseda. Ehk kui seal olete, siis külast rajale liikuge autoga ! Õhtu jooksul saabus hotelli veel rajapäeval osalejaid, kelle tehnika nägi välja näiteks selline.
Hommikul läks kiireks nagu alati ja osalejate koosolekule me kahjuks ei jõudnud, kuid niikuinii poleks midagi aru saanud, kogu asi toimus saksa keeles. Rajapäeva korraldas Pistenclub ja enamus osalejaid olid samuti Saksast. Saime kätte oma numbrid, käepaelad ja lõunatalongid ning koheselt pidi minema rajale. Kuna rada minu jaoks tundmatu, siis tellisin endale n.ö. trajektoori näitamise õpetuse. Instruktor sõitis 997 TT'ga ees ja tema järel 5 autot, ning sai vaadata kuidas sõitma peab ? Iga ring liiderauto vaheldus ehk kordamööda sai otse instruktori taga sõita. Sellest oli abi, kuigi tempo oli nii kiire, et tundmatut rada arvestades peaaegu täiega panek minu autoga. Ja seejärel läks sõitmiseks.
Osalejad olid jaotatud kahte gruppi, tänavasõidu- ja võistlusautod. Tänavasõidumasinatest 2/3 olid Porsche 911 eri versioonid, GT3 neist selgelt populaarseim. M3 CSL oli samuti populaarne valik ja ka kõik ülejäänud autod olid enamuses rajale sobivad, ainus erand üks 7 seeria diiselbemm, mis siiski liikus umbes sama kiiresti kui mina oma Evo'ga. Eks põhjus oli, et ma tahtsin tervelt koju tagasi tulla. Kiiruste vahe Porschede ja teiste kiirete autodega oli rajal suur, sirgete peal vähemalt 50 kmh tunnis ehk panid mööda kui postist. Ma hoidsin muidugi madalat profiili, säästsin pidurit ja rehve ning peab ütlema, et kõik kestis väga hästi. Rehv küll hakkas sulama peale 5 ringi (35 km) aga see ei seganud eriti. Enamik osalejaid olid rajaettevalmistusega autodes, täis turvavarustuse ja võistlusülikondadega ning paljudel oli mehaanik kaasas. Keskmine osaleja oli 50+ aastane ja mitte vaene inimene.
Võistlusautodest olid samuti pooled Porsched ja ülejäänud kas Radicalid, vormelid või historic sarja autod. Mitmed võistlustiimid olid testimas, näiteks BMW WTCC, mis tegi tõsiselt kõva häält võrredes enamiku võistlusautodega. Ürituse efektseim soundtrack kuulus siiski sellele BB C3 Vettele, stardisirgel maa võdises kergelt, kui ta mööda sõitis.
Sessiooni pikkus oli ca. 50 min. ja selle aja jooksul tegin tavaliselt 6-7 ringi. Rada ise oli minu jaoks täiesti uus tase, lai, sile ja oluliste kõrguste vahedega. Pärliks on seal muidugi tagasirge koos Eau Rouge nimelise kurviga. 2 käigu tagasipöördest väljudes satud tagasirgele, mis läheb suht järsult mäest alla ja kus mina sain kiiruseks ca. 180 enne kerget vasakut ja siis kohe paremat. Nende vahel tõuseb rada järsult üles mäkke ja mäe otsas on veel kiire vasak enne pikemale sirgele väljasõitu. Mina lasin kiiruse enne kurvi ca. 170 peale aga kiiremad tänavaautod sõitsid hinnaguliselt 220-230 ja see vise üles on päris raju. Iga kord kui sealt läbi sõita on suu kõrvuni, emotsioon oli vägev ! Rada oli tõesti hea veel selle poolest, et ei olnud räigeid mahapidurdusi vaid tempovaheldused olid sujuvad. Suurimad kiirused jäid natuke alla 200 aga anamasti ma lasin enne Les Combes'i kurvi aegsasti gaasi järgi, et pidureid säästa. Rada asub Ardenni mägedes ja kõrguste vahed on suured. Mitmed kiired kurvid võetakse allamäge ja see teeb õige kiiruse valimise tsipa raskemaks, läheb liiga kiireks. Väga head kurvid olid veel Rivage ja Pouhon (vt. rajakaart), esimene nõudis täpset sisenemiskiirust, kuna ta oli pikem kui alguses tundus ja teine oli selline mõnus kiire kurv, kus saab õiges kohas ja ajal kiirendades ülikiire aga perfektse väljumise teha. Osalejate käitmine oli rajal normaalne, isegi ülikiired autod ei teinud agressiivseid möödasõite kurvides. Kuigi rajal olid väga head turvaalad ja väljasõidu korral sai tavaliselt rahulikult hoogu maha võtta, siis ikkagi tuleb ühe osaleja puhul näidata pilte "enne" ja "pärast". Õnneks juht pääses põrutusega.
Ma ringiaegu ei võtnud aga GPS näitas ringi keskmiseks kiiruseks 124-125 kmh mis teeb ringiajaks ca. 3.20. Võrdluseks, rajarekord on Schumi poolt sõidetud 1.44 ja kiirus 242 kmh ehk ma oleks ühe ringi jooksul F1 käest ringi sisse saanud.
Sessioonide vahel tuli käia kõrvalasuvad Stavelot'i külas tankimas. Bensujaama seal rajal pole, seega enne sõitma minekut võtke paak kindlasti täis ! Minu auto kulutab rajal ca. 40 l./100, iga kahe sessiooni tagant tuli tankida. Kokku 3 paagitäit kulus päeva jooksul.
Päev möödus hetkega ja peale rajapäeva õnnelikku lõppu (kõik jäid terveks), liikusime hotelli oma asjade järele ja seejärel keerasime autoninad Saksa poole. Järgmiseks sihtkohaks oli rajaõhtu Hockenheimi F1 rajal. Aga sellest järgmises osas.
Ringradade tuur 2007videot vaataks hea meelega.
Arvutimängus on Spa ringi läbitud päris mitmeid tuhandeid kordi, 24h sõitu vaatamas käidud, jalgrattaga suure ringi avatud liiklusega osa sõidetud.
Mis hobisõitjad-osalejad ümberehitatud bussipeatuse kurvist arvavad? (vähem põnevust ja võimalust autopõhja, vedrustust lõhkuda?)
Mis aegu seal sõideti?
Ringradade tuur 2007Aega mõõtis igaüks ise ehk pole aimugi mis kiiremad sõitsid.
Nagu eelpool öeldud, oli järgmiseks ürituseks Hockenheim'i rajaõhtu. Suvekuudel on rada keskmiselt neljal õhtul kuus, kaheks-kolmeks tunniks avatud kõikidele huvilistele. Konkreetsed kuupäevad leiab raja saidilt www.hockenheimring.com .
Jõudsin umbes tund varem kohale ja peale väravas 3 eur'i loovutamist sai sõita päris suurele parkimisplatsile, kuhu hakkas juba rahvas kogunema. Kontrast Spa rajapäevaga oli silmipimestav, tegu oli pigem meie streetrace'i tüüpi kogunemisega, noored poisid ja vanad autod. Kui Spa'l domineerisid Porsched, siis siinset iseloomustab hästi see pilt. Suurel hulgal oli kohal ka bikereid ja nagu hiljem selgus, sõidavadki autod ja rattad kordamööda.
Enne sõitmaasumist tuli osta veel rajapääse ja süsteem on, et 12 eur'i maksev pilet annab õiguse rajale minna üheks 20 minuti pikkuseks sessiooniks. Ostsin neli piletit. Piletimüük toimus platsi servas olevast putkast ja pole mõtet üritada piletimüüja käest midagi küsida, kui just saksa keelt ei oska. Positiivne selle raja juures on, et on olemas bensujaam, ei pea linna peale tankima sõitma. Tõsi mulle ühest paagist jätkus sellel õhtul.
Umbes-täpselt väljakuulutatud ajal algas sigin-sagin ja autod võtsid ennast järjekorda rajale viiva värava juures. Peale piletikontrolli sai sõita pitline'le kuhu kõik osalejad üles rivistati. Mingit piirangut arvu suhtes ei tundunud olevat, 40-50 autot korraga. Siis veel veidi ootamist ja lastigi autod üksteise järel rajale. Edasine oli minu jaoks enneolematu, kümned autod suht. tihedal koos ja kõik tallavad täiega, nagu WTCC võidusõidus. Mingid türklased olid eriti aktsioonis, nagu multifilmis. Kusjuures, ei nõutud mingit kiivrit, auto võis rahvast täis olla ja keegi ei vaadanud, kas on rihm peal või mitte.
See, selleks - kuigi veits kõhe tunne oli, sest tahaks ikka tervelt koju jõuda, sai esimesel sessioonil rajaga tutvutud ja kuna see on suht. lühike ja turvaaladega F1 rada, siis kiiruse kasvatamine õnnestus ruttu. Kahjuks erinevalt Spa'st on tegu tänavaauto jaoks paraja killer rajaga, just pidurite osas, kuna pikale sirgele lõigule, kus mina sain kiiruseks 190+ järgneb terav tagasipööre, stiilis Pärnu lühike rada ehk teine käik. Kui sinna lisada veel neli tugevamat pidurdust kokku 4,6 km pikkuse raja kohta, siis tempo ei olnud üldse nii sujuv ja ühtlaselt voolav, kui Spa rajal. Lisaks puudusid kõrguste vahed. Kuid siiski, rada oli väga heas korras ja eks F1 taseme rajal sõit ole anyway puhas rõõm, saad ette kujutada, kuidas Schumacher (või kestahes F1 sõitja) siin kurve on võtnud.
Kuna oli väga soe päev, ca. +30 ja selline pilvealune ilma tuuleta lämbus, siis auto pidurid said eriti kõva koormuse. Õnneks kõik toimis, kui see välja arvata, et päeva lõpuks olid kettad täiesti kõverad ja rool vibreeris tugevalt igal pidurdusel. Üks teine osaleja, samasugusel autol, kuid stock piduritega ütles, et temal kestsid need täpselt kaks ringi ja siis pidi maha tulema, kuna pedaal lihtsalt vajus põrandasse. Et tegu uue autoga, siis ilmselt see polnud hooldamise viga. Ketaste kõveraksminemise põhjuseks kahtlustan seda, et kuna oli grupistart, siis sai hasardiga kohe täiega pandud ja liigkiire kuumenemine see põntsu panigi. Normaaloludes üritan ketastele sooja tasapisi anda.
Vahepeal tulid rajale tsiklid ja neil oli start veel muljetavadavam, kuna umbes 70 ratast, alates bikedest kuni endurodeni, rivistati otse stardijoonele ja siis paigaltstart nagu võistlusel. Seda saginat enne esimest kurvi pole võimalik kirjeldada, targemad hoidsid tagasi aga nad olid selges vähemuses. Kahjuks oli igal sessioonil tõsiseid kukkumisi, kus tuli rattur haiglasse toimetada ja korra oli ka mitme ratta intsident, kus kukkunud ratturist teine üle sõitis. Kaks kohal olevat kiirabi voorisid vahetpidamata kohaliku haigla vahet. Uurisin, et kuidas sellise asja korraldamine muidu nii karmide seadustega riigis võimalik on ja kohalikud väitsid, et kui oled ostnud pileti on kogu vastutus sinu peal ja seadus kaitseb korraldajat.
Üritus oli selle poolest tore, et sai väga paljude inimestega suheldud. Noored saksa tüübid rääkisid üllatavalt hästi inglise keelt ja kõik olid Evo'st väga huvitatud ning tundus, et masinal on seal noorte hulgas päris kõva respekt. Muidu ka kogu reisi jooksul tuli palju noored juttu rääkima ja autot kiitma, kui kuskil tänaval seisin. Minu jaoks üllatav, siin Eestis ei pane keegi tähelegi sellist masinat. Kohtasin ka neti kaudu tuttavaid USA tüüpe, kes seal sõjaväelastena teenivad ja kelle käest ma enne reisi nõu küsisin mõningate asjade osas. Kestavad nende Camaro'd ja Mustangid täitsa hästi rajal sõita, tüübid pea iga nädalkas Nürburgringil või siinsamas, tõsi enamik on korraliku piduriupgrade'i teinud. Kummaline oli, et paljud rajasõidufännid kes seal elavad, ei olnud kunagi Spa rajal sõitnud ja olid väga imestunud, et mina seal ära käisin. Spa rajale on siis Hockenheimist 300 km, mis on eimidagi saksa mõõtkavas.
Hoolimata vibreerivatest piduritest sai rajast viimast võetud ja sessioonid lasti isegi pikemaks kui 20 min, samas rada oli vahepeal kinni, et tsiklimeeste tükke koristada. Kolmanda sessiooni ajal panid türklased lõpuks autoga crashi, siiski inimvigastusi polnud. Keskmine kiirus rajal oli väga sarnane Spa omaga, ringiaegu ei tea, ei mõõtnud. Kiirematele polnud varianti järele jõuda, samuti seal sõideti palju rohkem auto ja oskuste piiri peal võrreldes Spa osalejatega. Rajalt väljasõite oli palju aga kuna ohutusalad olid tasemel, siis tavaliselt jäi auto terveks. Endal õnnestus kõik olukorrad kontrolli all hoida.
Õhtu möödus kiirelt ja kohe kui rada suleti algas tugev äikesevihm valgus ja heliefektide saatel. Oleks see sõidu ajal juhtunud, siis tõenäoliselt oleks rada kinni pandud, sest nähtavus oli null, vett lahmas alla täiega. Kuid meie juba navigeerisime oma maa-vesi tüüpi sõidukitega tagasi bahnile, järgmise sihtkohana Nürburgring.
Ringradade tuur 2007Hehe, ma olen ikka ajast maha jäänud. Mängisin kunagi seda rada mingis vormelimängus ja seda lugedes tekkis umbes selline küsimus et wtf, mis 190 km/h ja mis tagasipööre, kas Evo on tõesti nii bussilaadne või jäi kässar peale. A lähemalt uurides selgus et rada on ringi tehtud.
Aga mis puudutab Evo haruldust siis see on jah päris huvitav, kui vähe (suhteliselt muidugi) sealmaal üldse igasugu kiireid-eksootilisi autosid näha on. Raha puudumises või maksudes ei saa ju asi olla, iga neljas auto on viiene bemm või Mersu CLS, aga ju siis sakslasel lihtsalt ei kõlba välismaa autoga sõita. Või siis peetakse kiire auto ostu eputamiseks või minaeitea. Igatahes Tallinna kesklinna kaks korda läbides näeb "miskipärast" rohkem eksootikat kui päevaga bahnil
19.07.2007 at 23:06
2 edits. Last edited 19.07.2007 at 23:10 by Jesper
Ringradade tuur 2007Muidu see Parabolica on väga lahe lõik, sest kogu aeg kiirendad ja samal ajal rada keerab aga jah, lõpp on natuke mõttetu.
Evo laadsete autode vähesus on selgitatav räigelt kalli kindlustusega, seda lihtsalt noor kiiresõiduhuviline ei jõua maksta ja vanem on juba rikkam, et mõni kallim auto osta või siis huvi kaotanud selleks ajaks. Ja seda eksootikat on seal kordades rohkem kui meil, ainult maa on niipalju suurem ja autosid rohkem, et ei paista välja nii kergelt. Meil pole ju kuskil mujal sõita hea kalli autoga, kui marsuut Pirita-Vabaduse plats ja tagasi.
Ringradade tuur 2007Nürburgringil plaanisime olla kaks päeva, reede ja laupäev. Reedel oli rada avatud õhtupoole, seega võtsime rahulikult ja jõudsime kohale lõuna paiku ning tegime hotelli check-in'i. Ööbisime F1 raja stardisirgel asuvas Dorint'is, mis on suur fancy business klassi hotell. Tuhandetest samalaadsetes eristab teda F1 lobby baari seinal ja hunnik võidusõiduteemalisi fotosid ja rekvisiite koridorides. Ja muidugi see ka, et F1 rada on hotelli kõrval, ning kui veab ja saad rajapoolse toa, siis võid võidusõitu oma rõdult vaadata. Meil vedas ja esimene asi, mis tuppa jõudes kostus oli metsik mootorimüra, kuna just olid alanud Historic F1 sarja kvalifikatsioonid. Vana F1on minu jaoks alati huvitav olnud ja neid autosid oma silmaga sõitmas näha oli muidugi tase ! Nimelt toimus samal ajal Nürburgring Oldtimer Festival ja rada ning raja ümbrus oli paksult täis vana võidusõidutehnikat. Rajal kihutasi veel mitmed vanad vormeliklassid, Le Mans'i autod, tsiklid, külgvankrid jne. Põhjaringil ja seda ümbritsevatel teedel liikus sadu vanu sportautosid, alates eelmise sajandialguse puukodarate ja kettveoga monstrumitest kuni 70'ndate klassikani välja. Juhid kõik stiilses, ajastule vastavas varustuses ja ega nad Ring'i peal tagasi ei hoidnud, sõideti nii kiiresti kui vähegi mõistlik oli.
Kogu melu tundus nii atraktiivne, et ruttasin alla receptionisse oma tuba pikendama veel päevaks-kaheks aga puhast vene keelt kõnelev noormees kahjuks teavitas, vsjo zanjato. No, ok. Muidu ka rajal olevas kiirtoidukohas oli teenindus venekeelne ja paistis, et letiteenindaja muud eriti ei osanudki.
Ega's midagi auto tühjaks ja rajale. Rahvast eriti palju ei olnud ehk parkimiskohti leidus ja mitte eriti kuum pilves ilm soosis sõitmist. Tegin kõigepealt 2 ringi, et rada meenutada ja siis väikese vaheaja järel veel kaks. Rehvide ja pidurite suhtes on see rada palju leebem kui eelnevad F1 rajad, osalt seetõttu, et pikad sirged jahutavad efektiivselt ja osalt seetõttu, et seal ei kipu nii kergelt viimast võtma, kui turvaaladega radadel. Oli hea võrdlusmoment, tulla tavarajalt Ring'ile, siis tajud kuivõrd on see koht eriline. Kui mujal kipud juba mõne ringi järel viimast võtma, siis siin saada aru, et "respect required", niivõrd kiire ja raju on see rada. Evo pehme vedrustus tundus siin igati abiks olema, sest ta pole ka eriti tasase kattega. Ühe ringi tegin UK päritolu tuunitud Supra taga, mis pidevalt leeke tagant välja viskas ja näha oli, et jõudu on asjal looma moodi. Kuid rajal oli ta mul isegi natuke jalus, sest kurvikiirused jäid tagasihoidlikuks. Siiski, kiirused olid enam-vähem samad ja nii me paarisrakendina selle ringi läbi sõitsime. Järgmine ring kõik kordus, ainult seekord oli eessõitjaks üks Noble. Kiirenduses tegi mulle ära aga tänu rajarehvidele olin tal kurvides jällegi sabas. Üldse, Ringi jaoks soovitaks kindlasti rajarehvi, oli palju kindlam ja turvalisem sõita kui libiseva tänavarehviga.
Reedel pandi rada natuke varem kinni avarii tõttu ja peale väikest ümber-raja ekskursiooni siirdusime pubisse päevakokkuvõtteid tegema.
Järgmine hommik polnud äratuskella vaja, 8.00 pandi mootorid käima ja historic racerid siirdusid rajale, mis asus otse toaakna taga. Mulle sobis aga vähem entusiastlikud reisikaaslased olid endast väljas, et kuidas nii peenes hotellis magada ei lasta ?
Algatuseks sai natuke võidusõitu vaadatud, rajal olid tsiklid. Algul soolomotikad, kus sõitjad vanades nahkkombinesioonides tõsiselt üksteisega võidu pressisid ja hiljem tuli külgvankrite sõit, kus rajal 30-40 ratast ja nende esimene ring oli päris kirjeldamatu audiovisuaalne kogemus. Historic racing rules !
Ilm oli vihmane, kui rajale jõudsime aga läksime siiski kohe peale. Ringi asfalt muutub vihmaga kuidagi eriti libedaks, ilmselt tänu väga peenele struktuurile ja kohe oli ka esimesi seina sõitnuid näha. Ise harrastasin Evo'ga natuke ralli stiili kontraga külge ette ajades aeglasemates kurvides aga ega liigset vallatust ei saanud ka lubada. Igatahes terveks jäime peale 2 ringi. Hiljem rada kuivas ja rahvast tuli kõvasti juurde, kuid rada oli terve päev normaalselt sõidetav. Paar korda pandi asi kinni, et avariide tagajärgi likvideerida aga see aeg kuluski lõunapausiks ja tankimiseks, paagitäiega sai neli ringi teha.
Päeva lõpuks oli tempo niipalju paranenud, et endasugustest turistides sai enamasti mööda sõidetud, kuid rada tundvatele sõitjatele järele veel ei jõudnud. Usun, et 30-40 ringi on see kogus, mis enam-vähem raja pähe kulutab. Parklas rääkisin ühe inglasega, kes mainis, et sõidab Ringil 10 t. km ja üldse kokku 20 t. rajakilomeetrit aastas. Ime siis pole, et kohalikud eest ära sõitsid.
Igatahes päev kulus rajal hetkega, kuna sõitude vahepeal sai parklas olevaid autosid uudistatud ja päris paljude inimestega juttu aetud, ei ole keeruline kontakti saada sellisel huviliste kokkutulekul. Rajalt tulime maha alles siis kui see suleti ja oleksime seal muidu veelgi sõitnud. Aga oli aeg asjad kokku korjata hotellis ja reisi jätkata. Edasine nädal, mis Saksa, Belgia ja Hollandi teedel ringi sõitsin pole seotud rinkateemaga, välja arvatud Zandvoorti raja külastus, seetõttu minu väike reiskiri siinkohal lõppeb.
Kuid kui vähegi võimalik, siis hiljemalt järgmine aasta tahaks Ring'ile tagasi minna ja ehk jällegi kombineeritult mõne teise rajaga. Võib-olla saame siit saidilt väikese huviliste pundi kokku, sest seltskonnaga on ikka parem kui üksinda. Näiteks autod treilerile nagu viimatisel Riia etapil, siis kannataks ka spetsiaalsema tehnikaga tulla. Kindlasti kallim lõbu kui OT aga kord elus tasub kindlasti see asi ära proovida, sest Ring'ile alternatiive pole.
Ringradade tuur 2007Peep, Sa oled ikka kadestamisväärselt palju sõita saanud!
Treileriga Nürburgi sõit maksab ca 60 tuhat, see tuleb jagada 8-9 auto peale.
Aga tore oli seal Historicute pildiseerias Mk1 Escorte rajal näha
30.07.2007 at 09:25
1 edit. Last edited 30.07.2007 at 09:57 by rustang
quote:rustang: Peep, Sa oled ikka kadestamisväärselt palju sõita saanud!
Treileriga Nürburgi sõit maksab ca 60 tuhat, see tuleb jagada 8-9 auto peale.
Teeb jah natu kadedaks kui loed siin kuidas teine on sõitnud.
Treila mõte tundub hea - säästad bensiiriraha - mille küll vist siis kulutad lennu + rongi + bussi peale, aga samas jääb hotell ära vahepealt ja väsimus sõitmisest - mis on bro. Ilmselt on kõige lähem Köln/Bonn lennujaam (~ 70 km) või raudteejaam ja/või Frankfurdist (~ 160 km) miski bussi vms tulla.
Nürburgringi kõrguste jms. vahest ei saa enne aru kui kohal oled - nt . see kurv tundus mulle siiani suhteliselt väikeste kõrguste vahedega, aga kohapeal oli vahe ikka meeletu. Ei kujuta ette mis tunne võib veel sõited olla
Sellest tundest mis mind valdas kui ma Ringi areenile astusin (ja pilgu vormelite boxidele heitsin) muidugi rääkima ei hakka või ikka hakkan :P - see oli vapustav.
Arvutasin siis kah juurde Avo lahendile:
Treila: 60K - 8K nägu
Lennuk + rong (Lufthansa pakub koostöös DBga) - Kölni: 5K/inimene.
Bussi (mingi pisike 9-15 kohta) rent (Köln-Nürburg) kamba peale: 3-4K kokku - edasi tagasi siis max. 8K- seega max 1K nägu.
Seega siis kokku: 14K nägu edasi - tagasi
+
Peebu arvutused koha peal oleku kohta.
Ringradade tuur 2007Mingi väga jäme eelarve sellise reisi jaoks (2 inimest+auto 1 nädal, millest kolm päeva rajal) on:
Transport:
1. variant: Laev Tallinn - Rostock -Tallinn 20 k.
Rajale-tagasi 1400 km. ca. 140 l. x 20 eek 3 k.
Kokku 23 k.
2. variant: Laev Talinn - Stockholm - Tallinn 8 k.
Rootsi sillad/praam 2 k.
Rajale-tagasi 3200 km. 320 x 20 = 7 k.
2 ööd hotellis 2 k.
Kokku 19 k.
3. variant: Autoga Tallinn - rajale - Tallinn
4800 km 480 x 20 = 10 k.
2 ööd hotellis 2 k.
Kokku 12 k.
Kohapeal:
4 ööd hotellis 4 k.
rajapäev 5 k.
15 ringi pilet Ringil 3,5 k.
700 km. rajal bensiin 200 x 20 = 4 k.
Kohapeal sõitmine 1000 km. 100 x 20 = 2 k.
Kokku ca. 20 k.
Muud kulud lisada veel + 20 %
Arvestuslik bensukulu maanteel ca. 10 l., rajal ca. 30 l. Bensu hind 20 eek/l.
Söömised-joomised siia otsa, need maksumuses ei sisaldu.
See on kondikava, igaüks võib liita ja lahutada vastavalt oma auto bensiinikulule ja söögi ning joogiisule ja nõuetele ööbimiskoha ning unevajaduse suhtes.
Reisjaid lõbustati vaatepildiga, kuidas laev lahe peal edasi-tagasi nõksutab, et ankur põhjast vabastada. Kui juba merel olime siis asi sujus ja nad suutsid enamuse hilinemisest teel Saksa tagasi sõita. Laevasõit ise on paras tüütus, mis kestab kokku ca. 24 tundi ehk 11 juuli õhtuks olime Rostockis. Samas sai värske peaga kohe gaasi põhja vajutada bahnil. 
GPS'i järgi 251 kmh, spido näitas ca. 270. Tehas annab 257, ilmselt laiemad ja suurema veeretakistusega rajarehvid võtsid kiirust maha.
Kahjuks oli igal sessioonil tõsiseid kukkumisi, kus tuli rattur haiglasse toimetada ja korra oli ka mitme ratta intsident, kus kukkunud ratturist teine üle sõitis. Kaks kohal olevat kiirabi voorisid vahetpidamata kohaliku haigla vahet. Uurisin, et kuidas sellise asja korraldamine muidu nii karmide seadustega riigis võimalik on ja kohalikud väitsid, et kui oled ostnud pileti on kogu vastutus sinu peal ja seadus kaitseb korraldajat.
