register | account recovery | profile | help / abiinfo | search
show today's posts | mark all read
NB!
Oled juba tqhq foorumi kasutaja? Su kasutajatunnus ja salasõna kehtivad ka siin foorumis.
Tuleb vaid tqhq foorumist välja logida ja siis ükskõik kummas foorumis uuesti sisse logida.
opentrack.tqhq.ee foorum : Vaba rada : Indy 500 vol 2  
Poster Message
peep
 
Moderator
Indy 500 vol 2
Lugu jätkub laupäeva pärastlõunal, päev enne võistlust. Rada ja seal leiduvad atraktsioonid üle vaadatud, suundusime kesklinna. Indianapolis pole küll väike linn aga atmosfäär on seal pigem Paide kui Tallinna oma ehk vaikne ja maalähedane. Tõsi, võistlusnädalavahetus on erandiks, nagu meile restoranis öeldi, the busiest day of the year.

Tüüpiline linnatänav, ruumi on ja auto võib vabal ka suurem olla.


Tee peal pakutakse huvitavaid teenuseid. Tea, kas joodavad täis ja siis järgmisel päeval enam oma võlgu ei mäleta ?


Kesklinna vaateid




Ja ootamatult sattusime sellise putka peale:


Indy oli neil üks peatuskohtadest.

Üks Norra suusasportlane sõitis sellisega, olevat suusad pidevalt kaasas. Tal oli lisaks veel suusaboksiga R8 ehk osales kahe masinaga..


Tüüp ise nägi välja nagu Star Treki filmist. Enamuse osalejate autod olid radaripüüdjaid, skännereid ja raadiojaamu täis külvatud.


Veidi jäi nende orgunn arusaamatuks, nad kihutavad avalikel teede, rikuvad räigelt seaduseid aga samas on nende jaoks reserveeritud linna keskväljak ja politsei pidas kohapeal korda ja korraldas liiklust ?Meil see ei õnnestuks.


Mida rohkem autosid kohale jõudis, seda suuremat publikut nad tõmbasid. Seal olid isegi tribüünid üles seatud pealtvaatajatele.


Kuid esialgu polnud aega rohkem seal uudistada, vaid oli aeg suunduda kohalikule ringrajale, kus toimus "Night Before the 500" võistlus.

Rada oli värske ja korralik, koosnedes 4 km pikkusest ringrajast, 1,1 km ovaalist ja täismõõdus kiirendusrajast.


Tribüünidel kokku on 30 00 isetekohta.


Esimesena olid stardis F2000 klassi vormelid.


Selles klassis sõidavad monotüübi Van Diemen'i vormelid 2 liitriste Mazda mootoritega. Tegu tundus olevat noorte sarjaga, osaleda saab alates 15 eluaastast.


Huvitav oli ka ürituse piletite süsteem. Tavapilet maksis $20 aga kui lisada $15, sai peale disclaimeri allkirjastamist käepaela, mis andis samad õigused kui tiimiliikmetel ehk me saime enne starti vabalt rajal autode vahel ringi jalutada ja boksides viibida. Väga mõnus IMO.



Paar ringi oli vaid vaja, et korraga 7 vormelit hunnikusse lükata. Paljudel noortel olevat see esimene ovaali etapp, nad enamuses sõidavad ringradadel.


Alguses see pilt ehmatas, kuid õnneks oli kanderaami vaja vaid ühe ratastoolis oleva piloodi boksidesse tagasitoomiseks. Ehk seal said ka liikumispuudega piloodid osa võtta.


Tehinkat oli kõvasti, rajatöötajad tegutsesid kindlalt ja sõitu ei katkestatud rajakoristuse ajal.


Avarii tagajärjed



Võistluse jooksvast seisust oli tribüünilt pidev ülevaade


Alati toimus koheselt peale finishit põhjalik intervjuu võitjaga.


Järgmisena oli stardis Star Mazda vormelid, mis on aste kangemad kui F2000. Samuti monotüübi masinad, süsinikust monokoki ja Mazda rootormootoriga. Vormeli mass on 495 kg ja mootoril 260 hj. Sari kuulub Indy organisatsiooni ja sealtkaudu üritavad noored võidusõitjad tõusta tippsarja.


Kiireimad suutsid ovaali läbida keskmise kiirusega 193 kmh.


Hämardudes oli tribüünilt möödakihutavaid vormeleid mõttetu pildistada aga erinevalt F2000, suutsid selle sarja piloodid suuremaid kokkupõrkeid vältida aga omavahelist nügimist ja betoonist toe võtmist tuli ette ning õhtu jooksul kattus algselt valge ovaalipiire kurvist väljumiste kohal mustadre rehvijälgedega.

Ja jõudis kätte päeva peaklass, USAC National Midgets. Võreldes eelmisel õhtul nähtud Silwer Crown masinatega olid need väiksemad aga 400 kg ja 350 hj. pole kindlasti mitte kehvad näitajad. Max. kiirus ca. 240 kmh, ringi keskmine 180+ kmh.



Juhikoht on kitsas, metalliste peab kindlustama ohutuse karmidest kontaktidest hoolimata.


Kasutatakse Toyota 4 sil. mootoreid


Ka neil pillidel puudub sidur, hooratas ja käigukast. Käima lükatakse nad selliste rajamasinatega:


Stardiprotseduuri oli huvitav jälgida, umbes 35 masinat lükati ca. 5 rajamasina poolt ükshaaval käima ja need kes juba liikusid lihtsalt tiirutasid kuni kõikidel hoog sees ja siis võeti rivisse formatsiooni.

Start oli raju ja konkureerimine positsioonide pärast tihe.



Võitja

Esikoht otsustati viimases kurvis, kui 2 kohal olnud võistleja suutis liidrist mööduda. Show oli täiuslik, nagu USA's ikka.

Sellise tädi peaks meie võistlustele orgunnima, väga asjatundlikult intervjueeris osalejaid, võttes sõidu kõik faasid ja nüansid läbi ja samas hoides humoorikalt sõbralikku tooni. Kogu nende võidusõit tundus sellisena, ei mingit peenutsemist, nagu sõbrad omavahel.


Poodium




Võistlus lõppes pea südaööl. Õistel võidusõitudel on mingi eriline feeling.


Kuna Eesti aja järgi hakkas juba hommik saabuma, siis otsustasime mitte sisse magada ja suundusime tagasi kesklinna Gumballi parklat üle vaatama.

Mõned huvitavamad





Soome reality show tegijad.


USA's toodetav Baja stiilis kõrberallikas


Sellega sõitis Morgani tegevjuht isiklikult


Üritusel jagatud infovoldikus olid usutlused osalejatega ja enamus mainis selle oma unelmate autoks. Ja tõepoolest, ideaalne sõiduk antud üritusele.


Sellega oli üks päev jälle hommikus, aeg hotelli suunduda kus magada saab vaid paar tundi, sest homme on Race Day ja liikuma tuleb hakata varahommikul, et mitte lootusetult ummikutesse takerduda.


15.06.2012 at 21:30 4 edits. Last edited 15.06.2012 at 23:04 by peep
ICE
  
Indy 500 vol 2
See "norrakas" on tegelikult kõvemat sorti freestyle suusataja rootslane Jon Olsson, tõeline autoarmastaja.
Tema R8 on näha siin: http://cars.uk.msn.com/news/skier-jon-olssons-amazing-audi-r8 Mulle ta maitse meeldib.

Ootame lisa :)


____________________________
Petrolheads.ee
15.06.2012 at 21:41 1 edit. Last edited 15.06.2012 at 21:42 by ICE
illinois
Indy 500 vol 2
Indianapolis on Eesti mõistes tõesti a'la Paide, seal linnas ei toimu mitte midagi va. autospordiüritused. Käidud ja nähtud ca. 30 korda. Aga kui üritused on, siis on asjad viimase pea ja kogu raha eest. Ka minu esimene F1 seal nauditud. Kusjuures seal linnas on üks ägedamaid mitmetasandilisi ristmikuid USA's.
16.06.2012 at 01:53
rustang
  
Moderator
Indy 500 vol 2
quote:
peep:
Paar ringi oli vaid vaja, et korraga 7 vormelit hunnikusse lükata. Paljudel noortel olevat see esimene ovaali etapp, nad enamuses sõidavad ringradadel.



Peebul on kiire aeg - teen uute piltide ootel ühe täpsustuse. Hunnikusse aeti teisel ringil lausa 8 USF2000 sarja vormelit ja kaks pilooti viidi kiirabiga minema - üks seetõttu nagu Peep mainis, et ta oligi ratastooli-inimene aga teine viidi haiglasse kontrolli kus küll õnneks mingeid vigastusi ei avastatud. Sõidu kokkuvõte siin.
21.06.2012 at 16:33
peep
 
Moderator
Indy 500 vol 2
Vabandan eetrivaikuse pärast, suvi on lühike ja teha nii palju. :)

Traditsiooniliselt toimub võistlus pühapäeval ja start antakse 12.00. Indianapolis Motor Speedway on muide maailma suurima istekohtade arvuga spordirajatis, tribüünidel on 257 tuhat kohta ja lisaks mahub raja sisealale veel 140 tuhat inimest ehk kokku kuni 400 tuhat !

Raja pikkus on 4023 meetrit ja sel on neli kurvi mis nummerdatud alates stardijoonest. Kurvid on 9 kraadise kaldega ja ca. 400 m. pikad. Kaks pikemat sirget on umbes 1 km ja kaks lühemat sirget 200 m pikkused.

Kuna kõik need sajad tuhanded pealtvaatajad sõidavad kohale oma autodega, tuleb hommikul varakult liikuma hakata. Meie startisime 7 paiku ja see pilt on tehtud umbes kell 8, kui sõita on jäänud mõned miilid:


Parkimiseks on kaks võimalust, osta pilet eelmüügist või parkida ümberkaudsete majade hoovidesse - viimast võimalust pakutakse päris palju:


Reklaampinnana sobib ka vana tennisereket.


Kogu selle autode ja rahvamassi ohjamiseks on väljas tuhandeid politseinikke, liikluskorraldajaid ja muid asjamehi. Distsipliin on kui sõjaväeoperatsioonil, vales kohas ei tohi üle tee minna, kõrvale keerata jne.


Kuid asi toimib ja suhteliselt stressivabalt jõuame oma parklasse, mis asub kohe meie tribüüni kõrval ehk pikka jalgsimatka ei olnud vaja teha.


Muidugi ettenägelikult olime varakult liikvel, nagu kogenud fännid:


Väravas on turvakontroll, klaastaarat ei tohi sisse tuua ja samuti on piiratud coolerite suurus. Muidu oma söögid-joogid võivad kaasas olla ja teisiti polekski võimalik, sest kohalike janu ja isu on kõvasti üle maailma keskmise .:lol


Rajal orienteerumine on lihtne, meie istekohad asuvad suunal SW


Tribüünid on veel tühjad, kuid päike kütab hoolimata varajasest hommikust kuumalt, temperatuur läheneb 30 C'le. Siit on näha vaade meie istekohtadelt, mis asusid teise kurvi keskel ja vaade on esimesest kurvist väljumisele:


Siit veel panoraamfoto katsetus, mis näitab umbkaudu kui suur osa rajast visuaalselt kaetud on ?


Et mitte tribüünil ära küpseda jalutasime raja siseosas ringi. Gasoline Alley:


Boksialale võistluspäeval tavakülastajaid ei lubata.


Samas tangiti vormeleid, tundus nagu kontrollitaks kütusepaagi mahutavust ? Kütusena kasutatakse kunagise alkoholi asemel E85.


Historic vormeleid valmistatakse ette paraadringideks.


Olime õigel ajal õiges kohas ja saime oma taldadega kuulsa raja ära katsuda. Ülisile aga kiirustel üle 350 ilmselt mitte eriti lai. ;)


Samal hetkel hakati rahvast rajalt ära ajama ning võistlusmasinaid positsioonidele lükkama.


Suundusime tagasi tribüünile ja võtsime kohad sisse. Tribüünidel üleliia ruumi pole, temperatuur muudkui tõuseb ja higistame külg-külje kõrval üleelusuuruses kohalikega. Õnneks oli päike tagant ja ei küpsetanud liiga palju. Enne starti toimusid tunni jooksul erinevad paraadid, demoringid jms. meelelahutus. Mida lähemalt stardihetkele, seda rohkem pinge tõusis ja lõpuks liikusid masinad pace-car'i juhtimisel soojendusringidele. Indy põhivõistlusel stardib traditsiooniliselt 33 vormelit, kolme kaupa kõrvuti ehk 11 reas. See, et nad esimese ringi puhtalt suudavad läbida tundub mulle omaette saavutus, kiirused üle 350 kmh ja ruumi külgsuunal vähesed sentimeetrid. Rahvas on püsti ja juubeldab, adenaliin on isegi tribüünidel tuntav.



Huvitav oli veel võimalus rentida raadiovastuvõtjad, millega sai live's pealt kuulata bokside ja võistlejate vahelist sidet. Igal võistlejal on oma kanal, kokku 33 ja kõik nad on tavapublikule avatud.

Võistluse käiku ei hakka detailselt ümber jutustama, seda saavad huvilised vaadata "Highlights" videost, mille lisan lõppu. Sõidus tundusid pingelisematena esimesed 50 ringi ja viimased 50 ringi. Kokku läbitakse 200 ringi (2,5 miili). Vahepealsel ajal segasid kaarte boskipeatused ja ehk hoiti ka natuke rahulikumat joont, kuna tulenevalt aeg-ajalt juhtuvatest intsidentidest ja pace-car'i väljatoomistest pole eriti reaalne varajases staadiumis enda kasuks asja ära otsustada. Meie istekoht osutus ideaalseks, kõik 5-6 suuremat intsidenti juhtusid täpselt samas kohas, 1 kurvi väljumisel ehk meie vaateluatuses. Samuti tehti pea kõik möödasõidud 1 kurvi sisenemisel. See ei ole otseselt raja spetsiifika vaid väidetavalt oleneb pigem konkreetsel võistlusel valitsevatest tingimustest. Võib-olla oli põhjuseks ka uut tüüpi vormeli konstruktsioon, mis tundus soodustavat tuules sõitmist ja siis väljumist sarnaselt F1 DRS'ile. Igal juhul tehti seekord üks ajalooline rekord, liider vahetus tervelt 35 korda ! Lisaks oli see üks kuumemaid võistluseid "ever" temperatuuri mõttes.

Ma muidugi ei tea trekil sõitmisest midagi aga jäi mulje, et oluline on sõidujoone võimalikult minimaalne ja sujuv muutmine ja sissekeeramised/möödumised peavad väga täpselt paigas olema, et hoogu mite kaotada. Valearvestused karistatakse alati korralikult, sellist asja nagu kerge kõks pole üldjuhul olemas, enamasti ikka korraliku pauguga seina. Need paugud on tribüünil istudes lausa kehaga tunnetatavad. Et mehed peale selliseid avariisid omal jalal minema kõnnivad on kõrgtehnoloogiline ime ! Rajapiirded on tehtud spetsiaalselt vedrutavad ja energiat neelavad, ning vormelid on muidugi nii turvalised kui vähegi võimalikud.

Igatahes sõidu käik ja lõpp olid ülipõnevad ja võitja otsustati alles viimasel ringil, kui võistlust pikalt juhtinud Takuma Sato tegi oma käigu liidri, kahekordse võitja Dario Franchitti vastu. Kuidas sõit algas, millised olid teravamad ja otsustavamad hetked ja kuidas asi lõppes, vaadake ise:



Mainin veel paar emotsiooni. Esiteks vormelite audio pool. Meil olid varutud kõrvatropid aga neid ei olnud vaja, nad tegid turboautole iseloomulikku pehmet ja mitte eriti valju häält. Ehk pigem oleks audio poole pealt enam draamat soovinud. Ja teine asi mis silma jäi oli rajameeskonna töö. Kõik olid riietatud tulekindlatesse skafandritesse, mis vist pidi võimaldama leekidesse sukeldumist ? Ja seda 40C realfeel temperatuuri juures ! Tegutsemine avariide korral oli väga proff, kõik oli paigas ning ka suuremad õlilekked likvideeriti välgukiirusel. Mõned ringid enne lõppu purunes täielikult Andretti masin, jättes rajale pea sajameetrise õlirea. Mehed olid käpuli rajal ja hõõrusid absorbenti kinnastega sisse, seejärel kohe tolmuimejad peale ja loetud minutitega oli rada puhas. Ning lõpetuseks ehk see tase, kuidas võistlejad suutsid vältida kokkupõrkeid avarii teinud kaasvõistlejatega. Aega otsustamiseks on murdosa sekund, auto kiirus pea 100 m/s ja nad suudavad otsustada kumbale poole keerata ? Tundus hämmastav aga noh, ega tippsport polegi normaalne...

Lahkume staadionilt rahulolevatena, etendus oli põnev ja dramaatiline kuni lõpuni ja viibida koos sadade tuhandetega raja ääres ning kogeda üht maailma legendaarsetest võidusõitudest igal juhul väärib nii pikka reisi vähemalt kord elus !

Järgmiseks veel mõned pildid võistlusjärgsetel päevadel külastatud tehnikaga seotud kohtadest. Jätkub...
24.06.2012 at 20:22 2 edits. Last edited 25.06.2012 at 09:55 by peep
-XR-
Indy 500 vol 2
Kui sa võrdleksid Indy ja Nürburgring 24h sõite, siis mis on sinu meelest põhierinevused?
Üleüldiselt võiks ka võrrelda USA ja Euroopa võidusõitusid.
Mida näiteks neil üksteiselt õppida oleks?
26.06.2012 at 22:31
rustang
  
Moderator
Indy 500 vol 2
quote:
-XR-: Kui sa võrdleksid Indy ja Nürburgring 24h sõite, siis mis on sinu meelest põhierinevused?


Peep reisimas (sic!), ma püüan ise vastata.
Neid kahte saab tegelikult võrrelda vaid rahvahulga poolest ja sedagi teoreetiliselt, Nürka metsavahele panduna paarsada tuhat inimest on midagi muud kui sama hulk Indy staadionil.

Nürka on mõneti nagu siin eestis käiks rallit vaatamas - eelmise päeva õhtupoolikul algab ja järgmise päeva pärastlõunaks on läbi. Autoga seikled raja eri kohtadesse ja siis matkad lähemale läbi metsa, vaatad siit ja sealt, öösel võibolla magad veidi. See on ka pealtvaatajale paras sport - ühed matkavad mööda metsa kümneid kilomeetreid, et rajaj eri kohti vaadata, need (kohalikud) kes raja ääres laagris 24h veedavad peavad seevastu igaüks paar kasti õlut ka ära jooma :D

Indy on nagu vaataks staadionil kergejõustikku aga staadion on 10x suurem. 3+ tunnine vaatemäng, kus kogu sündmustik on enamvähem peo peal. Mis ei juhtu silme all näed ekraanil kordustest ning esikümne kohad on ka kogu aeg tahvlil väljas. Samuti komentaator on igal pool kuulda ja enamvähem arusaadav.

24h sõidu fiiling on midagi hoopis erinevat ja noh Nürburgi 24h sõidus on see üks vingemaid maailmas - ma arvan, et vaid Le Mans heal aastal saab sellele vastu. Kui elad kogu selle 24h sündmused rajaservas läbi stardist finishini, käid actionit enne starti ja eriti öösel ka boksides nuusutamas siis saad mingi aimu mida tiimid võivad läbi elada, saad mingi osa nende emotsioonist ja see laks on vägev.

Nürka 24h võidusõidu vaatamiseks pead endale ise koostama plaani, nägema vaeva, metsas "orienteeruma", see on esimesel korral paras leiutamine ja seiklus aga kui hästi läheb saad vastutasuks väga eheda elamuse. Indy500 puhul on sulle kõik ette-taha ära tehtud, osta pilet ja ilmu õigel ajal kohale, elamuse garanteerib korraldaja.

Kui rahulikult tagasi mõelda siis Nürburgi 24h oli muljena võibolla isegi võimsam aga samas need on siiski väga erinevad asjad.
27.06.2012 at 16:30
-XR-
Indy 500 vol 2
rustang, kas sa F1 oled ka vaatamas käinud?
Teie kirjelduste järgi tundub, et F1 on igavam kui Indy ja 24h sõidud on out of every league.
Ehk siis kõige parem "bang for the buck" on 24h Nürburging ja Le Mans? Nende järel vbl teistel suurtel ringidel toimuvad 24h sõidud.

Ralliga ma ei võrdle. Rallit vaataks vbl ainult kuskil, kus pole räuskavaid ja purjus Kalevipoegi. Eestist võimalikult kaugel.
27.06.2012 at 21:40
Jackson
Indy 500 vol 2
Ma olen käinud vaatamas nii F1-te (koos kogu oma tsirkusega) kui Nürburgringi 24H. Igal juhul hääletan viimase esikohale, suure marginaaliga.
F1 on kliiniline, turvatud ja kallis. 24H-des saab reaalselt boksidesse kiigata, jalutada stardikoridoris, kui piloodid, modellid, miljon entusiasti ja autod starti ootavad. Saad määrdunud võidumasina kerelt tolmu näpuga maha tõmmata.
27.06.2012 at 22:38 1 edit. Last edited 27.06.2012 at 22:44 by Jackson
peep
 
Moderator
Indy 500 vol 2
Ilu on vaataja silmades. Ma ei suuda küll arvamust avaldada, et üks sari või võistlus on huvitavam kui teine. Kui oled mingi sarja hingeelu, ajaloo, võistlejate ja muude detailidega kursis, siis on kahtlemata palju huvitavam vaadata võrreldes olukorraga, kus tuled kohale, fikseerid ära, et stardis on kaks kollast, neli sinist ja viis punast autot ja võitis sinine. Vabalt võib meie BMW Cup olla eredam elamus kui näiteks Briti GT mida ka sel aastal näinud olen. Seal küll sõidavad igasugu uhked pillid aga muud midagi ma ei tea ega ei saagi teadma.

Ehk vaatama tuleb minna seda, mille vastu endal huvi on. Mul oli Indy külastamine ammune soov, juba hallil vene ajal lugesin Vauhdin Maailmast nende sõitude kohta ja sealsed kiirused tundusid ulmelised. Aga samas oli tegu ühekordse eksootilise kogemusega. Liiga kaugel on see sari ja ovaalidel sõitmine üldisemalt süvenemiseks ja pidevaks kaasaelamiseks.

USA vs. Euro üldisemalt. Euroopa võidusõidu juured on gentelman racer'id, nagu Bentley Boys jne., rikkad ja siniverelised, "high society". Samas USA võidusõidu päritolu on salapiirituse vedajad ja II MS tagasi tulnud sõdurid, lihtsad mehed kes vanu masinaid üles putitavad, sinikraed.

Siit võib Indy ja F1 võrdluseid lugeda.

http://indymotorspeedway.com/500vs.htm#syn

Veel siia teemasse, see meenutas mulle üht vana aga head lugu Spirit of America'ga seoses, kus Breedlove konkurendiks oli just üks tüüpiline USA võidusõitja, Art Arfons.

http://www.independent.co.uk/news/obituaries/art-arfons-landspeed-recordbreaker-762833.html

quote:
Breedlove's Spirit of America cost $250,000; Arfons's ingenious Green Monster used an improvised spaceframe chassis with a '37 Lincoln axle up front, a Ford truck axle at the rear, and steering courtesy of a Packard. For $32, Arfons built a machine to hand-build the body for less than $1,000. For $3, he rigged up a shotgun to fire the braking parachutes. Excluding the forged aluminium wheels and rubber tyres contributed by Firestone, the projectile cost Arfons $10,000. He acquired the engine a damaged General Electric J79 from the F-104 fighter for $625.

Arfons, a Second World War naval veteran, was an ordinary blue-collar guy who achieved extraordinary things through his courage and innate engineering skill. He is to be buried with wrenches in his hands, a J79 operating manual and a jar of his beloved Bonneville salt by his side.




27.06.2012 at 23:09 1 edit. Last edited 27.06.2012 at 23:11 by peep
opentrack.tqhq.ee foorum : Vaba rada : Indy 500 vol 2  
Log in:
Account recovery
 
© tqhq.ee 2000 - 2020.