register | account recovery | profile | help / abiinfo | search
show today's posts | mark all read
NB!
Oled juba tqhq foorumi kasutaja? Su kasutajatunnus ja salasõna kehtivad ka siin foorumis.
Tuleb vaid tqhq foorumist välja logida ja siis ükskõik kummas foorumis uuesti sisse logida.
opentrack.tqhq.ee foorum : Vaba rada : Indy 500 roadtrip  
Poster Message
peep
 
Moderator
 Indy 500 roadtrip
Väike seltskond OT harrastajaid sattus külastama uue mandri tippvõidusõitu ja kuna tegu on paljude siinsete lugejate jaoks tundmatu maailmaga, siis väike pildiülevaade.

Kogu Indy programm kestab pea kaks nädalat ja sisaldab erinevaid võistluseid, üritusi, kontserte jne. Meie jõudsime kohale vahetult enne nädalavahetuse algust, reede hilisõhtuks. Ja hoolimata magamata ööst suundusime Indianapolisesse saabudes kohe võistlust vaatama. Ürituse nimi oli "Hoosier 100" ja see on traditsiooniliselt enne Indy't toimuv mullarajasõit (dirt track), mis kuulub Silwer Crown nimelisse sarja. Ajalooliselt on paljud hilisemad Indy sõitjad/võitjad just siin osalenud. Nagu kardisporti on meil esimeseks sammus vormelimaailma, nii on mullaovaalil sõitmine vajalik samm teel trekisõidumaailma tipu suunas. Kes suudab võita mullal on kindlasti hiljem tegija suurel ovaalil.



Starti me ei näinud ja kui me tribüünile jõudsime oli täpselt pool distantis läbi. Ovaali pikkus on 1 miil ja distantsi pikkuseks 100 miili ehk 100 ringi. Number tablool näitab sõita jäänud ringide arvu.



Müra mida need masinad tekitavad on kõrvulukustav. Ilmselt on paljud kuulnud millist häält teevad ilma summutiteta V8 mootoriga kiirendusautod, neil on sama hääl mis korrutatult võistlejate arvuga sunnib kiiremas korras kõrvatroppe otsima. Pildil on masinad kogutud pace car'i taha, seda tehakse alati kui on vaja rajalt eemaldada mõni seiskunud võistlusauto või on toimunud avarii. Liidrid ei saa seetõttu olulist vahet sisse sõita ja seda pigem ei üritatagi rehvide säästmiseks, sest niikuinii juhtub midagi ja kõik kogutakse jälle kokku. Seega põnevus säilib terve distantsi jooksul, re-starte tehakse 4-5 vähemalt.



Sellised nad on, miinimum võistluskaal 680 kg, 355 kuuptollised metanooli põletavad mootorid arendavad 700 hj, autol puudub sidur, hooratas ja käigukast, otsevedu tagasillale. Kohalt läheb selline masin vaid puksiiri poolt lükatult, vajadusel saab piloot veo katkestada.

Pidureid tundub, et eriti ei kasutata,



Rehvideks hiiglaslikud lõigatud slikid, mis tundusid olema madala surve all. Kuna õhtu oli väga soe, siis kriitiline oli vältida parema tagarehvi ülekuumenemist ja seega külglibisemine hoiti minimaalne. Kütusepaak mahutab üle 280 liitri metanooli.



Sillad on jäigad, roolimehhanism meenutab eelmise sajandi 20'ndaid, rool on pea horisontaalne nagu veoautol ja juhikoht ülikitsas. Väidetavalt on reeglite eesmärgiks hoida traditsioone ja tehnilist arengut ei lubata. Kuid selles võib kindel olla, et vedrustus jms. mis vähegi vaba, on viimase peale timmitud. Masina ligikaudne maksumus olevat $ 80 tuhat.

Ma võin küll eksida aga väliselt paistis, et see ei ole "professorite" ala, masinad on robustsed, kiired ja raskelt juhitavad ning mees-mehe konkurents on vägagi vahetu ning karm. Ehk asjad tehakse selgeks jõu ja julgusega. Eriti hea feeling oli võistlust vaadata kui väljas juba pime ja sõidetakse prozektorite valguses. Kogu rada on näha ja pidevalt toimub mõni positsioonivõitlus.

Lipukohtunik (ainult üks oligi) ja rajabrigaad tundusid olema kogenud ja toimetasid oma asja kindlalt ja efektiivselt. Aga üritus toimus juba pea 70 korda, traditsioonid.





Võitjaks oli teist aastat järjest Jerry Coons.



Siin koos oma tiimipealikuga ja võitja viis koju $10 000 auhinnaraha $46 k. suurusest auhinnafondist. Not bad...



Sõidu lõppedes sai vabalt boksides ringi jalutada, autosid uurida ja soovi korral kasvõi võidusõitjatega suhelda. Atmosfäär oli vaba ja avatud.

Väljudes uudistasime veel sellist oldtimerit. Need olid sõitnud enne põhivõistlust.



Oleks seal pikalt veel asja uurinud ja pilte teinud aga magamata ööpäev, üle ookeani lend ja 8h. ajavahe olid oma töö teinud. Vaevu lahtipüsivate silmadega roolisin meie Chrysleri paarkümmend km eemal asuva hotellini. Ees oli võistluseelne laupäev, nn. "Carb day" Speedway'l ja "Night Before The 500" võidusõit kohalikul asfaldiovaalil.

Muide "hoosier" on Indiana osariigi elanike hüüdnimi ja samanimeline rehvitehas asubki selles osariigis.

Jätkub.. :)

08.06.2012 at 16:44 4 edits. Last edited 08.06.2012 at 17:14 by peep
peep
 
Moderator
 Indy 500 roadtrip
Hommikul võtsime suuna Speedway'le ja see asub vaid paarikümne minuti kaugusel linnast ehk lähedal.



Suured sõnad aga vähemalt koht ise on ka SUUR.:) Pildil on Indy muuseumi hoone, mis sisaldab suurt osa selle sõidu võitnud autodest.



See on väga huvitav paar masinaid.

Vasakul Marmon Wasp, esimese Indy 500 võiduauto. See oli oma aja kohta väga arenenud konstruktsioon, kaetud mootori ja aerodünaamilise tagaosaga. Kuid mis peamine, tuuleklaasi külge oli kinnitatud peegel. Teadaolevalt oli see esimene kord kui võidusõitja loobus kaassõitjast (üksi sõitmist peeti tollal liiga ohtlikuks) ja jälgis peegli abil ise taga toimuvat. Teine selle auto nimel seni purustamata rekord on, et ta startis 28 kohat ja võitis. Keskmine kiirus 500 miilil oli 120 kmh ja distantsi läbimiseks kulus 6 tundi 42 minutit.

Paremal on 2011 võitjaauto, mida siis teadupärast roolis varalahkunud Dan Wheldon. 500 miili läbis ta ajaga 2.56 mis tegi keskmiseks kiiruseks 274 kmh. Wheldon'it peeti väga suurelt meeles sel aastal, mehe pilt oli piletitel, väravates jagati valgeid päikeseprille mida pidi tema meenutamiseks (?) teatud hetkedel kandma, enne starti oli hetk tema mälestuseks kui kõik see paarsada tuhat + inimest seisid vaikides. Aga mees oli ka 2x Indy võitja ja sarja meister.



Järgmine ülioluline auto Indy ajaloos, Lotus 38. Kuni 60'ndate esimese pooleni sõideti Indys ainult eesmootoriga roadsteritega, mis olid oma konstruktsioonilt ajast ja arust. Kuid valitses arusaam, et teistsugustel autodel pole seal konkurentsivõimet, kuni tuli Colin Chapman oma spets Indy jaoks konstrueeritud keskmootoriga vormeliga ja pani Jim Clarki selle rooli. Massiivsete konkurentide kõrval oli ta kääbus, kuigi selgelt suurem tolleaegsetest F1 masinatest aga jõudu andis Fordi V8 mootor ca. 500 hj ning hea aredünaamika ja juhitavus tegid oma töö, ütleks kultuurirevolutsiooni.:) Long story short, Clark võitis pika puuga ja peale seda keegi roadsteriga tõsiselt ei võistelnud, vaid kõik kolisid keskmootoriga vormelitele.



Vanad Indy pillid on igatahes kenad.



Või mitte ? Igatahes karmi välimusega.:D



Seda masinat roolis omal ajal Louis Chevrolet. Põrandal oleva käsipumbaga tuli võidusõitja aeg-ajalt survet üles lüüa bensupaagis, et kütus ikka mootorisse voolaks. Bensupumpa ei olnud.



Innovatsiooni oli omal ajal rohkem, see on kunagise tipptiimi Parnelli-Jonesi katsetus aerodünaamika vallas aga peale esimest treeningut keerati need tiivad maha kuna nad ei toiminud.



Ja võideti juba (peaaegu)tavapärase tiivakonstruktsiooniga.



Antiiksed ketaspidurid. Need olid tõsiselt suured IRL.



Järgmine katse Colin Chapmani poolt tulla välja innovaatiliste lahendustega. See on Lotus 56 ja tema eripäraks on turbiinmootor, uuendusliku aredünaamikaga kere koos viimistletud vedrustusega ja kõige peale veel nelivedu. Turbiini kasutamine ei olnud uudis, 1967 aastal oleks sellise mootoriga äärepealt võidetud kui 8 ringi enne lõppu poleks lagunenud käigukast. Nüüd otsustas Chapman minna uuele katsele aga kahjuks seda katset ei saatnud edu. Kolm autot saadi joonele, üks tegi avarii, teine lagunes ja kolmas mis võistlust juhtis katkestas järjekordselt mõned ringid enne lõppu kütusepumba rikke tõttu. Peale seda turbiinid keelati. Huvitav fakt oli veel see, et nendega sõites pidi sõiduvõtted ümber hindama kuna gaasi järgi andes nad veel kiirendasid mõne hetke jooksul edasi.:)



Siin on kere aerodünaamika areng hästi näha.



Kuid väikese lauppinna olulisusest saadi juba hallidel aegadel aru.



Mingi hetk jõuti ka Indy's maaefekti juurde. Muide see 1982 aasta võitjaauto on viimane mis konstrueeritud ja ehitatud USA's, sealsamas Indianapolises. Sel aastal nähti ka üks pingelisemaid finisheid, võit tuli vaid 0,16 sekundilise eduga - Indy kiiruste juures on see juuksekarva jagu.



Kõik need autod on Indy võitjad. Esiplaanil tüüpiline Offy roadster.




385 kmh ringi keskmist Arie Lyendyke'i poolt 1996 ! See ilmselt jääb veel mõneks ajaks absoluutseks rekordiks, reeglitega tõmmati peale seda kiirused alla.

Lisaks massivsele Indy autode kollektsioonile sai näha ka mitmeid muid huvipakkuvaid liikureid Baja raceritest Bonneville sangariteni välja.




See vist oli Dale Earnhardti stock car. Sisu on neil nagu vene veoautodel, sellistega võidu sõita on kindlasti elamus omaette.



60'ndate lõpu dirt-track car.




See on teine lõppkiiruse maailmarekordi auto mida ma olen näinud ja samamoodi nagu The Blue Flame'i puhul mis asub Saksas Sinsheimis (soovitan vaatama minna), neid vaadates ja endale seda kiirust ette kujutades tulevad külmavärinad peale. 15 novembril 1965 sõitis Craig Breedlove selle Sonic 1 nimelise "autoga" kahe suuna keskmiseks kiiruseks 966,5 kmh ja tõmbas viieks aastaks joone alla tema ja Art Arfonsi (Green Monster)vahelisele kiirusesõjale kus teineteise võidu oli rekordeid uuendatud kolme aasta jooksul ja alustati 655 kmh pealt. Muuhulgas pani Craig ka oma naise selle aparaadi rooli, kes sõitis naiste rekordiks 495 kmh. Umbes sama "loogiline" kui OMC'l parima naissõitja tiitlit jagada.:)



Ja kui see ei tundunud piisavalt ekstreemne, siis lõpetuseks pilt Harley-Davidson streamliner tsiklist, millega sõideti 1970 aastal Bonneville soolal välja tsiklite maailmarekord, 425 kmh !
08.06.2012 at 22:49 3 edits. Last edited 08.06.2012 at 23:02 by peep
Kaido
 Indy 500 roadtrip
Tänud, neid reisikirju annab oodata, kuid see tasub end ära...
08.06.2012 at 23:29
peep
 
Moderator
 Indy 500 roadtrip
Muuseumist väljudes võttis meid vastu keskpäevane leitsak. Kui keskmiselt on Indianas umbes sama kliima kui meil, siis neil päevil käis üle osariigi kuumalaine ja sooja oli kuni 35C varjus ja päikese käes realfeel 40C. Muide, see oli ajaloo üks kuumemaid Indy sõite üldse.

Raja keskel erinevatel väljakutel olid sponsorid seadnud üles oma väljapanekud, Chevy oli selgelt kõige rohkem panustamas.




ZR-1 läbilõiget oli väga huvitav vaadata. Kahtlemata high-tech aga see karkass ei ole lihtne parandada kui natuke kõveraks läheb erinevalt Viperist kus esi ja tagaosa poltidega kinnitub.



Kui Chevy teatas, et nende Z06 omab puidust põrandaid, siis seda oli natuke raske ette kujutada aga nüüd õnnestus oma näpuga ära katsuda, puit mis puit.



Win on Sunday, sell on Monday kehtib sealmaal endiselt ja seetõttu võite ei unustata meenutamast.




Corvette on olnud läbi aastate ehk kõige enim kasutatud pace car, neist suur osa oli välja pandud vaatamiseks ja ka seekord tehti tempot ZR-1'ga. Päris palju ringe tuli sel läbida ja kiirust hoiti ca. 150 kmh juures.



Camaro oli samuti väga hästi esile toodud, kümned sellised sõidutasid spets pileti ostnuid rajal enne võistlust. Ka muidu ütleks visuaali põhjal, et hetkel liigub teedel uusi Camarosid vähemalt 3x rohkem kui Mustange.



Toitu pakuti igal pool ja kohati olid kogused meeletud, siin näiteks oli võimalus osta hiiglaslik kalkunikints.



Aga õllega oli huvitaval kombel kitsas käes, Eesti turistid pidid sabas seisma. Muidu oma õlu tohtis kaasas olla. Neil oli veel selline huvitav reegel nagu 100% ID kontroll ehk kõik peavad dokumenti näitama. Eesti juhiluba sobis.:)



Indy sari kasutab monotüüp vormelit, millel eri tootjate mootorid. Vormel ise on Dallara toode, mootoreid tarnivad Chevrolet, Honda ja Lotus aga viimane on seni probleemidega maadelnud ja pole korralikku hoogu üles saanud. Käesolevast hooajast on kasutusel uut tüüpi vormel, eriliseks teevad ta tagarataste ümber olevad voolundid, mille eesmärgiks on muuhulgas vähendada Wheldoni elu nõudnud õhulendude tekkimise võimalust.



Enamus sõidavad Chevy'ga.



Edasi jalutasime bokside poole, teele jäi muuhulgas BMW Power USA moodi. Grand-Am sarjas on analoogselt Indy'ga kasutusel monotüüp autod ja kasutatakse konkureerivaid mootoreid. Seda kõik siis kulude kontrolli all hoidmiseks ja need nn. Daytona protod pidid väga mõistliku hinnaga olema. Ka see sari vahetas hiljuti autotüüpi, tea mis nad vanadega tegid ? Pakun, et kui sellise Palangasse tuua, siis sõidaks vist pime ka esikolmikusse.




To be continiued...
09.06.2012 at 16:13
Jesper
  		Indy 500 roadtrip
Väike täpsustus, Lotusel läks ikka kolm katset enne kui nad võita suutsid, esimesel korral (1963) jäi Clark teiseks ja teisel korral katkestas. Kunagi oli ajakirjas "Tehnika kõigile" sellest programmist pikk ja põhjalik artikkel, tegelikult oleks pidanud Clark võitma, sest esikohaauto lekkis õli ja reeglite kohaselt pidanuks kohtunikud selle diskvalifitseerima. Seetõttu ta ka ei hakanud nokkima vaid hoidis oma teist kohta. Aga mingil (arvatavasti rahvuslikust uhkusest kantud) põhjusel nad seda ei teinud.

See oli küll õige, et Lotus tõi esimesena keskmootori Indysse, aga esimesel korral kasutati veidi modifitseeritud F1 autot, number oli vist Lotus 29. Spetsiaalse Indy-autoni jõuti hiljem.

Mulle isiklikult on see lugu hingelähedane selle tõttu, et Indy-programmist sai alguse Lotuse ja Fordi pikka aega kestnud koostöö, mis muuhulgas sünnitas sellised mudelid nagu Lotus Cortina ja Escort Twin-Cam :)

Reisikirja ja piltide eest muidugi viis pluss ja viltpliiatsid, väga põnev lugemine :)

____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
09.06.2012 at 18:21 2 edits. Last edited 09.06.2012 at 18:31 by Jesper
Jackson
 Indy 500 roadtrip
Peebule omane põhjalikkus, kompetents ja fotode kvaliteet. Cheers!
09.06.2012 at 20:27
uzzac
  		Indy 500 roadtrip
Jesper, nägin Discovery pealt Lotusest väga põnevat saadet. Nimi oli Victory by Design - Lotus. Kusjuures saatejuht on Alain de Cadenet, kes sinule vast tutvustamist ei vaja. Igatahes kogu Lotuse ajalugu võeti ülima täpsusega kokku. Tasub otsida ja vaadata kindlasti.

Peep, sinu jutud on iga kord väga põnevad lugeda, aga äkki oleksid huvitatud neid läbi Petrolheads.ee blogi natuke suuremale ringile välja panna? Ma arvan, et huvi oleks sinu stooride vastu väga korralik.

____________________________
Lada 2101 Coupé AruveeRacingTeam Petrolheads.ee
09.06.2012 at 21:37
peep
 
Moderator
 Indy 500 roadtrip
Ma olen momendil juhuslikult Hethelis:), loodetavasti õnnestub homme Lotus Classicust läbi astuda enne tehasetuuri. See Clarki case oli jah pikem lugu. Igatahes nad muutsid arusaama millised autod seal võita suudavad.

Indy lugu jätkub kui tagasi jõuan. Petrolheadsi sobiks vast mingi lühendatud variant, ma klõpsisin isuga ja nats liiga palju tuli neid pilte. Kui siin lõpetan, siis teeme ära.
10.06.2012 at 19:38
Wolle
   		Indy 500 roadtrip
quote:
peep:



See vist oli Dale Earnhardti stock car. Sisu on neil nagu vene veoautodel, sellistega võidu sõita on kindlasti elamus omaette.

Isiklikult kahtlustan, et äkki on tegemist Richard Petty kunagise autoga. Mälu järgi sõitis Dale seenjor nr. 3 autoga. Aga kui mu mälu mind petab siis võib keegi mind alati parandada.

Edit: Sai ilusaks tehtud. Tänud anryole :)

____________________________
Maalt ja mälestusega hobusest

Ford. At least they circled the problem.
13.06.2012 at 20:16 1 edit. Last edited 14.06.2012 at 05:52 by Wolle
anryo
   		Indy 500 roadtrip
quote:
peep:ENTER (st. uuelt realt pildid)
PILT1
PILT2
:)

____________________________
We live in a poor neighbourhood - we can only afford to drive old cars.
'93 GMC Typhoon 4.3V6 Turbo
'70 Plymouth Supercharged Hemi 'cuda
13.06.2012 at 20:58 2 edits. Last edited 13.06.2012 at 21:00 by anryo
peep
 
Moderator
 Indy 500 roadtrip
Jah, see võib vabalt ka Petty auto olla, ma ei salvestanud täpselt ära.

Meeskondade treilerite park oli aukartust äratav, pildil on vaid väike osa. Kindlasti on F1 tiimidel veel kordades rohkem nodi aga ka siin oli kõike piisavalt.


Penske on kindlasti osalevatest tiimidest üks legendaarsemaid. Indy 500 osaleti esimene kord 1969 ja esimene võit tuli 1972, kokku on Indy 500 võidetud 15 korral ja tiim on domineerinud nii kontinendi vormelisarjades kui NASCAR'is. Roger Penske, tiimiomanik on mees kellele on palju antud või siis kes on ise palju võtnud. Alustanud autode müügi ja osalemisega võidusõitudel, jõudis ta lisaks üliedukale karjäärile tiimiomanikuna teenida miljardilise varanduse.


Ryan Briscoe teenis Penske tiimile järjekordse kvali võidu, sõidus seekord vaid 5 koht.

Tiim mis hetkel domineerib:

sõitjateks Dario Franchitti ja Scott Dixon. Ja edu jätkus ka sel nädalavahetusel.;)

Ganassi pole tegija mitte ainult Indy sarjas:


Chevy domineeris raja kõrval aga rajal oli Honda nädalalõpp:


Täielikud autsaiderid:

Mõlemad Lotused võeti rajalt maha kuna nad sõitsid liiga aeglaselt. Võib-olla nad seetõttu palkasid üheks piloodiks Jean Alesi, et vanem mees ja rahulikum auto ?

2012 hooaeg:

11 ringrada ja 5 ovaali, kusjuures paljud rajad on tänavatel.

Pilootide eluolu tundus vähemalt talutav:


Sellise nimega on sealpool lompi kahtlemata kergem edasi jõuda.


Speedway peatribüün, sviidid ja race control.


Võistluseelsel päeval keskendusid rajaäärsed tegevused peasirge äärsete bokside tagumisele poolele:


Pealtvaatajate hulgas leidus värvikaid kujusid. Ühel mehe transport õlle ja võileibade vedamiseks. Lisaks toimivale aerodünaamikale olid sel õhktungrauad kiireks rattavahetuseks.:D


Vanad vormelid mida kasutati paraadringideks.



See masin pandi aeg-ajalt käima, hääl oli päris huvitav.:)


Antiikmasinatel olid nii mõnelgi silindrid kahekaupa kokku ehitatud nagu siin:


Keskmutri ajalugu on pikk:


Nüüd on teada kuskohast BMW oma uue M5 mootori maha on kopeerinud. Piloodil võisid põsed õhetada finishis.:D


Moodsad ajad...


Uudistamiseks oli tehnikat hulgi välja toodud


Pätid pandi kohapeal vangi:


Kirbuturg. Ja terve saalitäis kaubitsejaid pakkus vaid Indy memorabiiliat, ei mingit muud nodi.


Mõned huvitavamad näited:




Vana pace car aga sisuliselt uus auto, window sticker ikka veel klaasi küljes.


Tiimide boksid asusid natuke eemal, sisse ei saanud minna aga üle ukse võis vabalt vaadata ja pilti teha. F1 oleks see ilmselt mõeldamatu aga siin on kõik maalähedasem ja lihtsam.


2011 LeMansi 2 koha mees tegi oma debüüdi Indy's, 16 koht.


Paremat nime sportlasele on vist raske välja mõelda. Ta sõidab Penske tiimis ja viies Indy500 lõppes kahjuks avariiga 79 ringil.


Teine eurooplastele tuttav nimi, 20 koht.



Jätkub teemas vol 2.
13.06.2012 at 23:08 1 edit. Last edited 13.06.2012 at 23:29 by peep
opentrack.tqhq.ee foorum : Vaba rada : Indy 500 roadtrip  
Log in:
Account recovery
 
© tqhq.ee 2000 - 2024.