| Poster |
Message |
 -fred-
 |
 Pedalboxi peasilindritest
quote:
Umbertto: quote:
-fred-: Kui pidurite tasakaal esi- ja tagasilla vahel paigas oli, siis oleks mõistlik ju sama mõõduga silindreid edasi kasutada mõlemal. 19 mm on umbes 0.75", võttes selle asemele 0.7" väheneb pedaalikäik tööalas 1,15 korda (nende läbimõõtude suhte ruut,sest võrrelda tuleb pindalade suhteid) ning samapalju suureneb pedaalile rakendatava jõu vajadus. Arvestada tuleb ka pedaali tühikäiku, mis ju ei muutu. Kas uute pedaalide õlgade pikkuste suhe on sama mis vanadel?
Kas mitte pole vastupidi - kui vähendada peasilindri läbimõõtu 0,75lt 0,7-le, siis väheneb vedeliku maht per pedaali liikumise cm ja suureneb pedaali käik ~1,15 korda veelgi ja pedaalimise jõud muutub 1,15 x väiksemaks - pedaal läheb veel rohkem põhja ? Kui muuta suhet 6/1-lt 5/1-le siis siit saab 1,2 korda pedaali liikumise maa väiksemaks ja kokkuvõtteks muutub pedaali käik 1,04 korda (6/1 : 5/1) lühemaks ja jõud mis vaja sama palju suuremaks ....
Vabandust segaduse pärast, muidugi suureneb peadaali käik peasilndri läbimõõtu vähendades.
Mina vahetasin eelmisel aastal 4x38 mm sadulad 4x35 mm sadulate vastu ja 0,75" peasilinder jäi nende viimastega liiga suureks. Pedaali käik läks väga väikseks ja vajalik jõud suureks.
Lada piduripedalalil on ju eraldi tagastusvedru, mistõttu võis seal parasjagu tühikäiku ka olla
|
| 12.01.2012 at 10:11 |
1 edit. Last edited 12.01.2012 at 10:41 by -fred-
|
Trabi
|
Pedalboxi peasilindritest
Lada originaal pumbas on ju kaks silindrit üks-teise järgi. Boxi puhul on aga mõlemad silindrid kõrvuti. Sealt tekib juba vahe sisse pedaali käigupikkuses. Piduripedaali käiku mõjutavad ju suportis olevad klotsi ja ketta vahelised pilud. Kellel jookseb klots koguaeg vastu ketast- kellel tekib sinna 0,3-0,8mm pilu sisse. Osad sõitjad on kasutanud isegi suportis kolvi ja silindriseina vahel vedru, et klots vastu kettast koguaeg kergelt hõõruks ja piduri tempi töösoojas hoiaks . Kui pilu on minimaalne on ka käik lühike. |
| 12.01.2012 at 19:17 |
|
hall
 |
Pedalboxi peasilindritest
See, kas silindrid on paralleelselt või järjest ei mõjuta käigu pikkust, sest mõlemal juhul töötavad silindrid samaaegselt. Piduriklotside ja -ketaste vaheline kaugus on vähetähtis, põhilist rolli mängib ikkagi see millised on töö- ja peasilindrite kubatuuride omavahelised suhted ning piduripedaali "ülekandesuhe".
____________________________
Porsche Ring - ilmselt parim ringrada Põhjamaades.
CityKart - sisekardikeskus Pärnu kesklinnas. |
| 12.01.2012 at 20:03 |
|
Jesper
|
Pedalboxi peasilindritest
quote:
serõi: See, kas silindrid on paralleelselt või järjest ei mõjuta käigu pikkust, sest mõlemal juhul töötavad silindrid samaaegselt.
Mõjutab küll, järjest silindrite puhul on käik 2x pikem kui paralleelsete puhul, paralleelsete puhul on vajalik jõud 2x suurem kui järjestikuste puhul.
quote:
serõi:põhilist rolli mängib ikkagi see millised on töö- ja peasilindrite kubatuuride omavahelised suhted
Eip, kubatuuril pole tähtsust, loeb ainult liikuva kolvi pindala.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 12.01.2012 at 20:20 |
1 edit. Last edited 12.01.2012 at 20:21 by Jesper
|
hall
|
Pedalboxi peasilindritest
Silindri kubatuur on funktsioon kolvi pindalast ja kolvikäigust. Kui süsteemis on väikese pindalaga kolb, millele on pedaali ülekandega antud pikk käik, siis on see sama kui kolvi lühike käik koos suure pindalaga kolviga. Mõlemal juhul võib pedaali reaalne käik olla sama.
____________________________
Porsche Ring - ilmselt parim ringrada Põhjamaades.
CityKart - sisekardikeskus Pärnu kesklinnas. |
| 12.01.2012 at 20:34 |
|
hall
|
Pedalboxi peasilindritest
Jesper: quote:
Mõjutab küll, järjest silindrite puhul on käik 2x pikem kui paralleelsete puhul, paralleelsete puhul on vajalik jõud 2x suurem kui järjestikuste puhul.
Ei mõista. Kui süsteemis on kaks peasilindrit ning kummalegi tuleb soovitud tulemuse saavutamiseks rakendada jõudu näiteks 100N, siis kuidas erineb paralleelselt kahele peasilindrile jõu rakendamisel saadav jõudude summa (100N+100N) sellest situatsioonist kui jõudusid rakendatakse teineteise taga paiknevaltele peasilindritele (100N+100N)? Ja kui mõlemal juhul on peasilindrite töökäik näiteks 20mm, siis kuidas on võimalik saavutada see, et kui ühele peasilindrile teine sappa ühendada, siis muutub esimese peasilindri käik varasemast suuremaks? Või ei saa ma aru järjest ühendatud peasilindrite tööpõhimõttest?
____________________________
Porsche Ring - ilmselt parim ringrada Põhjamaades.
CityKart - sisekardikeskus Pärnu kesklinnas. |
| 12.01.2012 at 21:13 |
1 edit. Last edited 12.01.2012 at 21:15 by hall
|
Jesper
|
Pedalboxi peasilindritest
Rõhk sõltub silindrile rakenduvast jõust ja silindri pindalast. Kui sul on vaja efektiivseks pidurdamiseks pidurikontuuri rõhku x bar, siis tõepoolest on selle saavutamiseks konstantse pedaalijõu puhul terve posu erinevaid pedaaliülekande ja peasilindri läbimõõdu kombinatsioone, aga silindrite ruumalad ei puutu asjasse.
Pedaali vabakäigu vastu pole muud rohtu kui klotsid ketastele lähemale saada.
Muidu teemasse tagasi tulles, ma küll ise pole süvenenud, aga see kalkulaator: http://www.jakelatham.com/radical/info/brake_calculators.shtml tundub päris hästi kokku võtvat kõike seda, mis pidurisüsteemi puhul olulist on.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 12.01.2012 at 21:16 |
|
Trabi
|
Pedalboxi peasilindritest
Kipun osaliselt Jesperiga jagama arvamust. Silindrite kubatuur ei mängi rolli. Rolli mängib töösilindri läbimõõt ja pedaali jõuõlg. Väike läbimõõt arendab suuremat jõudu aga käik on sama pressitava õlimahujuures pikem. Kasparil on tegu ikkagi katse-eksitus meetodiga. Estonia 21-l on ees kummaski suportis 2x52mm ja taga 2x48mm kolvid (kui ma nüüd ei eksi) , siis pumpadeks on ees 2x19mm ja pedaalikäik on umbes 40-50mm pedaali surupinnalt. Silindrites kolvid liiguvad vast 10-16mm.
Te olete nüüdesks juba paar postitust vahele jõudnud lisada.
|
| 12.01.2012 at 21:21 |
|
Jesper
|
Pedalboxi peasilindritest
Mis puudutab järjest vs rööbiti ühendamist, siis Lada originaalpeasilindris kui sa vajutad pedaali 100N jõuga (hetkel oletame lihtsuse mõttes et pedaaliülekanne puudub), siis see vajutab esimest kolbi 100N jõuga, see omakorda teist kolbi 100N jõuga. Kui sul on kaks silindrit kõrvuti sama pedaali küljes, siis kumbki saab endale poole jõust, ehk 50N. See on umbes sama et kui mul on 3 jalaga taburet ja ma sinna peale istun siis iga jalg "näeb" 30kg suurust raskust, mitte 90kg.
Loomulikult miski ei tule niisama tasuta kätte ja originaalpeasilindris kaotad selle võidetud jõuga võrdeliselt teepikkuses. Aga reaalselt see teepikkus on pärast vabakäigu ületamist tühine.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 12.01.2012 at 21:22 |
1 edit. Last edited 12.01.2012 at 21:25 by Jesper
|
-fred-
|
Pedalboxi peasilindritest
Vahet poleks järjestiku ja paralleelselt ühendamisel sel juhul, kui järjestikused kolvid oleks jäigalt ühendatud. Kuid tandemsilindrites liigutab teist kolbi esimese kolvi poolt tekitatud rõhk vedelikus, mistõttu see lada peasilinder on vaadeldav ühe silindrina.
Minul on 4x35 mm sadulate ja 1:4.5 pedaali ülekande puhul kasutusel 0.625" peasilinder. |
| 12.01.2012 at 21:45 |
1 edit. Last edited 12.01.2012 at 21:49 by -fred-
|
hall
|
Pedalboxi peasilindritest
quote:
Jesper: Mis puudutab järjest vs rööbiti ühendamist, siis Lada originaalpeasilindris kui sa vajutad pedaali 100N jõuga (hetkel oletame lihtsuse mõttes et pedaaliülekanne puudub), siis see vajutab esimest kolbi 100N jõuga, see omakorda teist kolbi 100N jõuga. Kui sul on kaks silindrit kõrvuti sama pedaali küljes, siis kumbki saab endale poole jõust, ehk 50N. See on umbes sama et kui mul on 3 jalaga taburet ja ma sinna peale istun siis iga jalg "näeb" 30kg suurust raskust, mitte 90kg.
Loomulikult miski ei tule niisama tasuta kätte ja originaalpeasilindris kaotad selle võidetud jõuga võrdeliselt teepikkuses. Aga reaalselt see teepikkus on pärast vabakäigu ületamist tühine.
Kui silindrid on ühendatud järjest ja esimese otsas pressitakse jõuga 100N, siis jõuab teise silindrini sama 100N juhul kui esimesest silindrist ei kulu osa jõudu pidurivedeliku kaudu pidurisilindrite liigutamiseks. Juhul kui esimesest silinrdist võetakse pidurite jaoks ära nt 50N, siis jääb tagumise silindri pressimiseks üle 50N. Ehk kui kaks järjest ühendatavat peasilindrit on sama mahuga ning esi- ja tagapidurite töösilindrid (ja muud elenendid) on ka omavahel võrdsed jaguneb peasilindritele rakendatav 100N ikkagi kahe silndri vahel 50N+50N. Ei saa ju olla nii, et võtad esimesest silindrist 100N ja rakendad selle esirataste piduritele ning järgi jääb veel 100N tagumise peasilindri pressimiseks, mida rakendad tagarataste piduritele. Sellisel juhul on hoobilt 100N-st saanud 200N.
Paralleelsete silindrite korral jaguneb antav 100N võrdselt kahe silindri vahel juhul kui "balance bar" on võrdse pikkusega mõlema silindri tarbeks ja kui ka seal on ühesugused peasilindrid ning ühesugused esi- ja tagapiduri töösilindrid (ja muud elemendid) jaguneb pressitav 100N võrdselt esi- ja tagapidurite vahel.
____________________________
Porsche Ring - ilmselt parim ringrada Põhjamaades.
CityKart - sisekardikeskus Pärnu kesklinnas. |
| 12.01.2012 at 21:47 |
|
uzzac
|
Pedalboxi peasilindritest
Fred, palju sul pedaalikäiku jalaga vajutades umbes on? Ütleme pedaali puhkeasendist kuni rataste blokeerumiseni?
Me otsustasime igatahes kahe 0.7 pidurisilindri kasuks. Eks näis mis välja tuleb. Compbrake vanadele sai oma auto kaalu andmed ja piduriosade teadaolevad mõõdud teele pandud. Vahest oskavad nad ise ka mingeid soovitusi jagada. Neilt vastuse saamine on jälle omette ooper 
____________________________
Lada 2101 Coupé AruveeRacingTeam Petrolheads.ee |
| 12.01.2012 at 22:51 |
|
Jesper
|
Pedalboxi peasilindritest
quote:
serõi:Ehk kui kaks järjest ühendatavat peasilindrit on sama mahuga ning esi- ja tagapidurite töösilindrid (ja muud elenendid) on ka omavahel võrdsed jaguneb peasilindritele rakendatav 100N ikkagi kahe silndri vahel 50N+50N.
Sul on garaažis kaalud olemas, tee lihtne katse:
Variant 1: võta mingi raske asi, näiteks aku, ja pane see kahe kaalu peale nii, et kaalud on paralleelselt ja pool akut toetub ühele ning pool teisele. Vaata mis kaalud näitavad.
Variant 2: tõsta kaalud üksteise peale, nulli ära (et ülemise kaalu enda mass alumist ei mõjutaks) ja pane aku kõige otsa. Fikseeri uuesti näidud.
Väidan, et variant 2 puhul näitavad kaalud 2x rohkem kui variant 1 puhul.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 13.01.2012 at 02:12 |
|
hall
|
Pedalboxi peasilindritest
quote:
Jesper:
Variant 2: tõsta kaalud üksteise peale, nulli ära (et ülemise kaalu enda mass alumist ei mõjutaks) ja pane aku kõige otsa. Fikseeri uuesti näidud.
Väidan, et variant 2 puhul näitavad kaalud 2x rohkem kui variant 1 puhul.
Jah näitavad, sest kahe kaalu "vahelt" ei võeta ära mitte mingisugust jõudu. See situatsioon on võrreldav sellega kui esimese peasilindri hüdroväljavõte on suletud. Kui kasutada siin sinu varem toodud tabureti võrdlust, siis järjest ühendatud peasilindrite korral on tegemist kahe jalaga taburetiga, mille üks jalg toetab teisele peasilindrile, teine jalg aga hüdraulika kaudu piduri töösilindrile pidurisadulas. Või üritad sa väita, et kui nii mehhaanilised kui ka hüdraulilised ülekanded on 1:1, siis järjestikuste peasilindrite korral saab süsteemi rakendatud 100N jõuga pidurdada nii esimesi kui tagumisi pidureid jõuga a´100N (esi- ja tagapidurite töösilindrite jõudude summa 200N) kuid paralleelsete peasilindrite korral rakendades jõudu 100N saab kumbki telg jõu a´50N?
Kui ühendada järjest lõpmatu hulk peasilndreid saaksime nullile läheneva sisendjõu moondada lõpmatult suureks jõuks? See oleks kahtlemata Nobeli füüsikapreemiat väärt leiutis.
Sinu soovitatud katse võib ka teha teistpidi, jõud ja loogika toimib muidu samamoodi, aga lihtsalt jõudude vektorid on vastandsuunalised.
Oletame, et sul on kaks 10 kg massiga ämbrit, mida tahad ühe käe otsas tassida. Selleks on kaks varianti:
1. paned sangade alt läbi torujupi, kinnitad sangad toru otstesse ja ise võtad ämbrite tõstmiseks kinni keskelt, ehk ühendad ämbrid oma käega paralleelselt. Kui me toru massi ei arvesta, ripub sul käe otsas 10kg+10kg=20kg ehk kätt tõmmatakse maa poole jõuga ca 200N.
2. riputad ühe ämbri teise ämbri all oleva konksu külge ning tõstad need siis üles haarates ülemise ämbri sangast ehk ühendad ämbrid järjest. Käe otsas ripub sul sel hetkel 10kg+10k=20kg ehk kätt tõmmatakse maa poole jõuga ca 200N.
____________________________
Porsche Ring - ilmselt parim ringrada Põhjamaades.
CityKart - sisekardikeskus Pärnu kesklinnas. |
| 13.01.2012 at 10:12 |
|
hall
|
Pedalboxi peasilindritest
Ilmselt oleks model mõistlik see pidurisüsteemi arutlus tõsta vist eradli teemasse?
____________________________
Porsche Ring - ilmselt parim ringrada Põhjamaades.
CityKart - sisekardikeskus Pärnu kesklinnas. |
| 13.01.2012 at 10:16 |
|
Jesper
|
Pedalboxi peasilindritest
Ämbrite üksteise otsas tassimine ei ole päris võrreldav olukord, sest raskusjõud mõjub ühtlaselt igale veeosakesele.
Anyway, mu pedagoogilised võimed ilmselt ei ole piisavad et seda nähtust paremini lahti seletada, aga kui Lada peasilindris oleks ühe vabalt liikuva kolvi asemel näiteks 10000 liikuvat kolbi ja 10000 väljavõtet, siis see ei muudaks jõu seisukohalt mitte midagi. Iga kolbi mõjutatakse 100N jõuga ja igast väljavõttest pressib õli välja 100N jõuga. Isegi kui see liikuv kolb üldse ära jätta ja panna ühekambrilise peasilindri (sellise nagu pedalboxis või siduris käib) otsa 10000 pidurisadulat, siis ikka mõjutatakse neid kõiki 100N-ga. Hüdraulika ABC...
Sul on natuke füüsika põhimõisted sassis, väiksest jõust suure ja suurest jõust väikse tegemine on igasugu mehhanismides väga tavaline asi, kutsutakse üldnimetusega "ülekanne" (kangülekanne, hammasratasülekanne, hüdrauline ülekanne, jne). Suurus, milles ülekandega "võita" ei saa, on töö. Mitte jõud.
Reaalse auto pidurisüsteemi puhul on kaks režiimi, mille vahel tuleb leida tasakaal - vabakäik ja pidurdamine ise. Vabakäigul on jõud tühised, aga teepikkused märgatavad, pidurdamisel on teepikkus nullile lähenev (põhimõtteliselt piduriklotsi ega -vedelikku ei saa kokku suruda, aga pidurisüsteem tervikuna natuke paindub läbi, näiteks voolikutest) aga jõud see-eest märgatavad. Kahekontuurilise süsteemi puhul on veel lisakeerukus selles, et vabakäik peaks nii ees kui taga ühel ajal lõppema ning samas esi/taga balanss pidurdamisel võiks olla optimaalne. See kõik ei ole tegelikult mingi eriline raketiteadus, kui on kogemustest või mujalt enam-vähem teada, millise max jõuga piduriklotse vastu ketast suruma peab, aga seda ei saa niimoodi kõike ühte patta lüüa nagu sa seda teha tahad. Vabakäik on siiski pigem selline paranähtus millega tuleb lihtsalt kuidagi toime tulla, kiire sõidu seisukohalt mõõtmatult olulisem on pidurdamisel toimuv.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 13.01.2012 at 11:32 |
|
hall
|
Pedalboxi peasilindritest
quote:
Jesper:
Anyway, mu pedagoogilised võimed ilmselt ei ole piisavad et seda nähtust paremini lahti seletada, aga kui Lada peasilindris oleks ühe vabalt liikuva kolvi asemel näiteks 10000 liikuvat kolbi ja 10000 väljavõtet, siis see ei muudaks jõu seisukohalt mitte midagi. Iga kolbi mõjutatakse 100N jõuga ja igast väljavõttest pressib õli välja 100N jõuga. Isegi kui see liikuv kolb üldse ära jätta ja panna ühekambrilise peasilindri (sellise nagu pedalboxis või siduris käib) otsa 10000 pidurisadulat, siis ikka mõjutatakse neid kõiki 100N-ga. Hüdraulika ABC...
Ehk siis ongi võimalik saada nullile lähenevast sisendjõust lõputult suur väljundjõud?
quote:
Jesper: Sul on natuke füüsika põhimõisted sassis, väiksest jõust suure ja suurest jõust väikse tegemine on igasugu mehhanismides väga tavaline asi, kutsutakse üldnimetusega "ülekanne" (kangülekanne, hammasratasülekanne, hüdrauline ülekanne, jne). Suurus, milles ülekandega "võita" ei saa, on töö. Mitte jõud.
Saan aru sellest üldnimetusest "ülekanne" ja seetõttu kirjeldasingi sellist süsteemi, kus ülekanne on 1:1 ehk see ei mängi selle näite puhul rolli. Töö on funktsioon jõust ja teepikkusest (teepikkuse ja jõu korrutis). Kui ma ühendan 20mm kolvikäiguga silindri taha teise samasuguse, siis esimesele kolvile jõu rakendamisel jääb kolvi käik ikka 20 mm-ks, ükskõik kui palju ma silinderid üksteise taha ritta laon. Seega kui esimesele kolvile rakendatakse konstantset jõudu ja jõu abil liigub kolb igal juhul sama teepikkuse, siis on tehtav töö alati sama. Sinu versiooni kohaselt muutub aga tehtav töö suuremaks vastavalt sellele kui palju silindreid sa üksteise taha ritta laod ehk siis väidad, et silindreid ritta ladudes saad ka 1:1 ülekannete korral võimendi, mis suurendab väljundotsas jõudu ja tööd nõudes sealjuures alati sama hulga sisenevat tööd (sisenev jõud korda kolvi teepikkus).
____________________________
Porsche Ring - ilmselt parim ringrada Põhjamaades.
CityKart - sisekardikeskus Pärnu kesklinnas. |
| 13.01.2012 at 12:29 |
|
Jesper
|
Pedalboxi peasilindritest
quote:
serõi:
Ehk siis ongi võimalik saada nullile lähenevast sisendjõust lõputult suur väljundjõud?
Jah!
Aga minu poolt kirjeldatud 10000 väljundiga pidurisilindri väljundjõud ei ole 100N sisendjõu puhul lõputu, vaid on 100N. Piduripedaali vajutades sa ei tee praktiliselt üldse tööd, füüsikalises mõistes. Miks, seda ma juba seletasin eelmise posti viimases lõigus.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 13.01.2012 at 12:52 |
1 edit. Last edited 13.01.2012 at 12:53 by Jesper
|
hall
|
Pedalboxi peasilindritest
quote:
Jesper: quote:
serõi:
Ehk siis ongi võimalik saada nullile lähenevast sisendjõust lõputult suur väljundjõud?
Jah!
Aga minu poolt kirjeldatud 10000 väljundiga pidurisilindri väljundjõud ei ole 100N sisendjõu puhul lõputu, vaid on 100N. Piduripedaali vajutades sa ei tee praktiliselt üldse tööd, füüsikalises mõistes. Miks, seda ma juba seletasin eelmise posti viimases lõigus.
Kas igast 10000 väljundist on samaaegselt võtta 100N?
____________________________
Porsche Ring - ilmselt parim ringrada Põhjamaades.
CityKart - sisekardikeskus Pärnu kesklinnas. |
| 13.01.2012 at 13:30 |
|
Jesper
|
Pedalboxi peasilindritest
Jah.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 13.01.2012 at 14:12 |
|
rustang
Moderator |
Pedalboxi peasilindritest
Jah. |
| 13.01.2012 at 14:26 |
|
-fred-
|
Pedalboxi peasilindritest
Peasilindri poolt tekitatud rõhk vedelikus ei muutu väljavõtte juurde tehes. |
| 13.01.2012 at 14:53 |
|
Umbertto
|
Pedalboxi peasilindritest
quote:
Jesper: kui Lada peasilindris oleks ühe vabalt liikuva kolvi asemel näiteks 10000 liikuvat kolbi ja 10000 väljavõtet, siis see ei muudaks jõu seisukohalt mitte midagi. Iga kolbi mõjutatakse 100N jõuga ja igast väljavõttest pressib õli välja 100N jõuga. Isegi kui see liikuv kolb üldse ära jätta ja panna ühekambrilise peasilindri (sellise nagu pedalboxis või siduris käib) otsa 10000 pidurisadulat, siis ikka mõjutatakse neid kõiki 100N-ga. Hüdraulika ABC...
Sekkuks ka huvitavasse füüsikatundi.
Minu meelsest on selles arutelus teoreetilisuse tõttu üks viga sees. Nimelt on jõud = rõhk/pindala, seega JÕUDUSID võrreldes (sama rõhu juures, mis on kinnises anumas) tuleb mängu pindala. Väite "10000 liikuvat kolbi ja 10000 väljavõtet, siis see ei muudaks jõu seisukohalt mitte midagi. Iga kolbi mõjutatakse 100N jõuga ja igast väljavõttest pressib õli välja 100N jõuga" toimimise eelduseks on see, et need 10000 väljavõtet, kus jõudu mõõdetakse, oleksid kõik sama pindalaga kui kolvi pindala. Aga see pole auto pidurisüsteemi puhul reaalne. Lisaks tekib teine probleem - õli mahud mis igast 10000 august väljuks oleks 10000 korda väiksemad kui esimese kolvi pindala x liikumise maa. .... |
| 13.01.2012 at 15:31 |
|
hall
|
Pedalboxi peasilindritest
quote:
Jesper: Jah.
Seega, kui ma panen ritta 100 järjest ühendatud peasilindrit ning kõik need ühendan samade parameetritega töösilindritega (ülekanne 1:1), siis rakendades peasilindrite esimesele silindrile jõudu 100N (ca 10kg), on võimalik tõsta üles töösilindritele asetatud raskus 100tk x 100N = 10 000N => ca 1000 kg? Seda siis selliselt, et tõstetav raskus nihkub üles täpselt sma palju kui nihkub sissepoole peasilindri kolb?
____________________________
Porsche Ring - ilmselt parim ringrada Põhjamaades.
CityKart - sisekardikeskus Pärnu kesklinnas. |
| 13.01.2012 at 15:37 |
|
Umbertto
|
Pedalboxi peasilindritest
quote:
serõi: quote:
Jesper: Jah.
Seega, kui ma panen ritta 100 järjest ühendatud peasilindrit ning kõik need ühendan samade parameetritega töösilindritega (ülekanne 1:1), siis rakendades peasilindrite esimesele silindrile jõudu 100N (ca 10kg), on võimalik tõsta üles töösilindritele asetatud raskus 100tk x 100N = 10 000N => ca 1000 kg? Seda siis selliselt, et tõstetav raskus nihkub üles täpselt sma palju kui nihkub sissepoole peasilindri kolb?
Jah , kui see nii oleks, võiks ruttu Rootsi Nobeli järele lennata. Ma ei tea mis kuus neid preemiaid jagatakse aga vähemalt 2012 preemia oleks sellise idee autoril taskus ja ta saaks selle (vist ming 100 000 sek) "võidusõidu jumala" altarile tuua. Lisak oleks töökoht Nasas ka kindlustatud, nii et Indy´t jms oleks mõnus sõitmas käia 
Kokkuvõtvalt läbi majanduse vaatevinkli - iga kolb "teenib" 1000 sek´i.... Easy money.... |
| 13.01.2012 at 15:48 |
1 edit. Last edited 13.01.2012 at 15:49 by Umbertto
|
|
1 2 3 
