Oled juba tqhq foorumi kasutaja? Su kasutajatunnus ja salasõna kehtivad ka siin foorumis.
Tuleb vaid tqhq foorumist välja logida ja siis ükskõik kummas foorumis uuesti sisse logida.
Võtsin pikalt hoogu ja lõpuks otsustasin ka oma ala tutvustamiseks teema teha. Tegu siis nimelt autokrossiga ja autokrossi spetsiaalautodega. Kunagi oli see sport ka siinkandis väga populaarne, kuid tõenäoliselt on töömahukus ja inseneritöö kogus liiga ülejõu käiv. Momendil Eestis selle alaga tegelejaid 4-5 tk.
Nendele autodele on peetud Euroopa meistrivõistlusi alates aastast 1979. Osalejaid on olnud üle kogu euroopa.
Autokrossi EM-i sarjas on 3 põhi võistlusklassi:
Touring autocross: Krossiks ümberehitatud sõiduautod kubatuuriga kuni 4000 kuupsentimeetrit
Super Buggy: Spetsiaalkrossiautod (Bagid) kubatuuriga kuni 4000 kuupsentimeetrit ja
Buggy 1600: Spetsiaalkrossiautod (Bagid) kubatuuriga kuni 1600 kuupsentimeetrit
Bagide seast viljeletakse nii Eestis ja baltikumis just enamjaolt klassi kuni 1600 kuupsentimeetrit.
Kasutatavad lahendused (mootorid, veoskeemid jne.) võivad olla väga erinevad.
Tehnilised nõuded on ära toodud FIA tehniliste nõuete all.
Miks sellist ala viljeleda?
Põhjusi on päris palju:
1. Autod on spetsiaalselt selle jaoks ehiatud (nagu vormelid). Võimalik suht piiranguteta tegeleda inseneritööga. (lihtne ka autot taastada peale kokkupõrget)
2. Võimalik suht odavalt alustada ja võistlustel käia.
3. Väga kiired autod. Enamus neist nelikveolised, kaalult kerged (dünaamika kindlasti parem kui omaaegsetel B rühma autodel)
4. Suhteliselt turvaline. Kinnised rajad, mõistlikud turvanõuded, rajad tehtud selliselt, et maksimum kiirus liiga suureks ei läheks (kuigi näiteks ühel EM-i rajal on 1.6 liitrise klassi bagil mõõdetud kiiruseks 196 km/h. Tavaliselt pole krossiautol vaja sellist kiirust võimaldavat käikugi.
5. Mees-mehe(kuigi ka mõni naisterahvas on osalenud) vastu sõit. Stardis kuni 10 autot korraga.
jne. rohkem ei tule korraga pähe.
Sõit toimub umbes 1 km pikkusel rajal.
Kõigepealt sõidetakse kaks vooru aja peale (3-4 ringi), selle põhjal jagatakse gruppideks, ning siis sõidab iga grupp 3 sõitu (5 ringi sõit). Selle põhjal saab stardikoha finaali. Olenevalt osalejate arvust on kas ainult A finaal või lisaks veel B ja C finaalid. EM-i etapp kestab tavaliselt 2 päeva.
Tutvustaks siis ka enda võistlustehnikat:
Bagi 1600 kuupsentimeetrit, VW mootor 215 hj - 195 Nm, max. 9200 p/min , 4WD, Tagamootoriga, Renault UN1 korpusega 4 käiguline H lülitusega käigukast. Keskdiffer puudub, ees ja taga ketastega-rampidega suurhõõrdediffrid. Esidiffer aretus VW Põrnika peaülekandega. Hammaslatt rool (ilma võimenduseta), vedrustus Reiger 3 pidi reguleeritav, double piston, rebound control (RCV)- toimib läbi tõukurite ja nookurite. Sidur Tilton. Raami materjal 25CrMo4 ja 30XGSA. Külgede peal 15mm süsinikkiud kärg.
Kogu auto on projekteeritud ja ehitatud ise. (RS MOTORSPORT).
Bagisid oleme ehitanud juba peaaegu 18 aastat ja oleme neid teinud ise võistlemiseks ja mõned ka müügiks. Üks meie ehitatud võistlusmasin on isegi prantsusmaale välja jõudnud. Kui kellelgi huvi selle alaga tegeleda siis oleks heameelega nõuga ja ka jõuga abiks kui vaja.
Võistlusbagi VW 1600 4wdOmal ajal u 20 a tagasi olin tõsine bagide fänn ja veel suurem Liguri fänn, aga aeg on edasi läinud ja pole aastaid enam bagisid krossiradadel pusimas kohanud.
Kui minu silmad veen Nuia krossirajal 10-t bagi kõrvuti stardis näeks võiks rahulikult kaane peale tõmmata
Võistlusbagi VW 1600 4wdSeda vist ei näe. Nuia rada tehtud motokrossi rajaks ümber. Aga Bauskas toimuvad igal aastal EM-i etapid ja seal on tavaliselt mõlemas klassis bagisid üle paarikümne kindlasti. 10-ndal septembril on Bauskas balti meistrivõistluste etapp, kus peaks kõik 4 eestlast väljas olema, lisaks lätlased -leedukad.
Võistlusbagi VW 1600 4wdMootori tegin ise. (enne sai küll veidi nuhitud). Plokk VW 1.8 liitrise oma (enamlevinud versioon). Plokikaan 5 klappi silindri kohta (passat 1.8 või 1.8 turbo). Ülejäänud detailid on kõik asendatud. Väntvõll on küll originaal 1.6-se oma , kuid see on ka nitreeritud. Sisselase- väljalase tehtud üleni ise. Rihmülekanded ka muudetud (ära visatud üks mõtetu vahevõll), mootoril on kuivakarteri süsteem.
see polnud kõige võimsam tõmme stendis, aga selline pilt olemas:
eelmise aasta dyno video (siis tuli välja ainult 195 hj)
Võistlusbagi VW 1600 4wdJah, kolm kambrit. 2 kambrit tõmbavad õli ära (6 l-1000p/min), ja üks lööb mootorisse. (10 l-1000p/min).
Üle on jäänud veel Mocali õliradikas 330 mm lai ja 19 realine d12 otstega ja üks suur radika jahutusventilaator Flexalite)
Võistlusbagi VW 1600 4wdBagidel kasutatavad mootorid
Nagu eespool päris alguses kirjutatud on Fia poolt bagidele loodud 2 võistlusklassi: Kuni 1.6 liitrise töömahuga ja kuni 4 liitrise töömahuga.
Turbo-kompressoriga mootorite jaoks on olemas koefitsent 1.7. st. 2.0 liitrine mootor millel on turbo loetakse 3.4 liitriseks mootoriks.
Sellejärgi võiks ka väikses klassis sõita turbomootoriga, mille kubatuur on kuni 0,94 liitrit. Reaalset seda keegi ei kasuta. Lisaks on auto lubatud miinimum kaal seotud kubatuuri, ülelaadimise, silindrite arvu ja nelikveoga. Näiteks kui sõita 0,94 liitrise turbomootoriga 4 wd veoskeemiga, siis on miinimumkaaluks 550 kg (ilma juhita). Vabalthingava 4 silindrilise kuni 1.6 liitrise mootori puhul on see 500 kg. Viimane on enimkasutatud versioon.
Mootorid mida reaalselt kasutatakse jagunevad 2 rühmaks. Suuremad baigimootorid ja automootorite baasil ehitatud mootorid.
Baigimootorid on viimasel ajal väga populaarseks muutunud. See on kõige lihtsam ja odavam viis olla kohe suhteliselt kiire. Enamlevinud mootoriteks on Suzuki Hayabusa, Kawasaki ZX-12r ja Kawasaki zx-14r. Need annavad juba tehasest 178-190 hj. ja vähem tähtis pole ka hea vastupidavus ja see, et mootor sisaldab kohe ka käigukasti. Neid mootoreid üritatakse ka edasi forsseerida, kuid nagu elu näitab, siis selleks, et päris tipus olla, jääb sellest ikkagi natuke väheks (mootori vastupidavus kannatab oluliselt ja samamoodi saab nõrgaks kohaks käigukast, mis ei ole krossis tekkivateks jõududeks mõeldud).
Automootorite nimekiri, mida kasutatakse on aga väga pikk. Ajalooliselt on kasutatud palju VW 16 klapilisi mootoreid. Varajasemalt ka Oettingeri plokikaasi vw plokil jne.
Opeli mootoreid on mõned.
Imelikult vähe on näha olnud Honda ja Toyota mootoreid, mis peaksid ka olema väga hästi forsseeritavad.
Viimase ajal on võimutsema hakanud Fordi Duratec-i baasil ehitatud mootorid (kuigi varemalt pole Fordi peaaegu üldse kasutatud) (paremad mootorid väidetakse olevat kuni 260 hj. mis on ka nende liikumise põhjal täitsa usutav, momendiks väidetakse olevat kuni 240 nm. kuid seda ei usu enne kui stendis näen).
Tehtud on ka erinevaid hübriide: näiteks VW-ni plokile on istutatud Hayabusa plokikaas. jne.
Viimase aja huvitavaim lahendus on aga kahe baigimootori kasutamine. Näiteks üks prantslane kasutab kahte 750 kuupsentimeetrist mootorit mis kumbki annab tehasest 150-155 hj. Kui need kokku liita saame üle 300 hj. (klassiks 1.6 liitrit!!!). Sildade ülekanded on kettidega ja antud juhul on kasutusse jäetud ka mootorite enda käigukastid. St. käiguvahetuseks tuleb iga kord vahetada käik mõlemas käigukastis. Üllatusena see isegi toimib ja antud võidusõitja juhib momendil EM-i sarja. Kuna kokku tuleb 8 silindrit, siis õnneks on sellise masina miinimumkaaluks 600 kg, mis natukenegi tasakaalustab seda võimsust, kuid sellegipoolest mõtiskletakse selle üle , et tuleks ära keelata 2 mootori kasutamine (muidu on varsti see lahendus ainuke mida kasutatakse)
Võistlusbagi VW 1600 4wdVäga huvitav info! Tänud selle eest! Mootor on ... imetlemist väärt!
Teadmiseks, et 2 bike'i mootoriga lahendusi sai Bauskas näha juba "Liguri" aegadel, vist oli see lausa sügaval sovjeti ajal seal toimunud Eurokarika (vms, täpselt ei mäleta, olin üsna väike poiss siis) võistlustel. Lahenduse omanik tuli muidugi "läänest" ja muidugi võitis.
Võistlusbagi VW 1600 4wdJah, seda prooviti ka juba Liguri ajal. Tol ajal oli probleemiks suurte baigimootorite puudumine mida kasutada. Tol ajal sõitsid nendega idasakslased Mücke ja Bauerle (olid äkki rotax või Kawasaki vms.), kes olid Liguri põhikonkurendid. Kuigi Ligur neid oma 08 mootoriga lõpuks ikka võitis (sarja kokkuvõttes). Nüüd on Hayabusad jne. andnud ette nn. standartse võimsuse, millest allapoole pole mõtet minna EM-i sõitma. 8 klapilisi või weberitega mootoreid pole EM-il nähtud üle kümne aasta (ärme räägime siin mõnest juhuslikult idaeurooplasest, kes on äkki kusagil proovimas käinud).
EM-i sarjas on välja kujunenud oma tuunijad, kes on spetsialiseerunud krossimootoritele. (Loogiline oleks ju , et mõni ringraja mootor vms. oleks ka üle võetud). Nagu öeldud on näiteks Hondasid imelikult vähe nähtud ja nende seast on paljud oma sisemise ilu mööda rada laiali laotanud.
quote:bagiauto: Nagu öeldud on näiteks Hondasid imelikult vähe nähtud ja nende seast on paljud oma sisemise ilu mööda rada laiali laotanud.
See on puhtalt stereotüüpne kogemus. Honda mootoreid on neid veidigi tundes väga lihtne järele aidata ja seda kusjuures kordades odavamalt kui VW 16v konesid (jutt käib 100+hj/l kohta erivõimsusest). Ilmselt on ka teiste tootjate mootorite puhul siiski tehnilisi altminekuid olnud, see monopol ei kuulu ainult Hondale.
Üldiselt taandub mingi mootoriga õnnestumine/ebaõnnestumine eelkõige kogemusele antud tootja tehnikaga, mitte sellele, et üks või teine on jube kehv. Igale mootorile praktiliselt on aftermarket juppe saada ja kui midagi tõsiselt katki läheb (stiilis keps tuleb värsket õhku hingama, klapp kukub sisse vms) tasub viga ikka tegijast otsida.
Võistlusbagi VW 1600 4wdSeda ma tegelikult imestangi, et arvestades seda kampa, kes EM-i sõidab ja seda kui palju infot ja spets. juppe on Hondale olemas, seda nii vähe kasutatakse. Vw on kindlasti raskem ehitada. (vähemalt esmapilgul). Lisaks on veel Toyota 4-ag (peaks olema ka väga hea baasmootor). Aga jah, katki läheb igasuguseid mootoreid...
Võistlusbagi VW 1600 4wdEestis peaks olema Honda jõuallikatega kõige paremini sina peal Kaido Karjus & Artman Racing - tal on neid saadaval mitmes konfiguratsioonis ja hinnaklassis - 1,6liitrist küll ilmselt mitte. Kui õieti mäletan, siis WTCC kunagisest Jas-Motorsport'i kaheliitrisest veidi jaksukam omatoodangu short-stroker (270+hj) maksis alla 20 euro... Lahjemad olid märgatavalt soodsamad.
Võistlusbagi VW 1600 4wdMitte et see teema nüüd Honda mootoritele peaks nüüd pöörduma, aga olen isiklikult täiesti tehasekonditsioonis sisuga H22A-st (Prelude peal, 185 hj) pelgalt väljalaske (torukollektor), sisselaske (ITB'd+trompetid) ja aju vahetusega (VEMS)+häälestusega saanud 245 hj/260 Nm.
Eesti võimsaim Honda mootor (ja ilmselt võimsaim vabalthingav per liiter) on Andrei Šabalini K20, millest on 2,4liitrises konfis (Dartoni MID hülsid) võetud 380 hj rattast. Mootorist on jõudu 400+. Mootori ehitas ta koos isa ja poeg Detjonõševiga.
____________________________
www.vems.ee
07.09.2011 at 13:56
1 edit. Last edited 07.09.2011 at 13:57 by Raceboy
Võistlusbagi VW 1600 4wdSee 400+ jõud saadud tõenäoliselt kiirendusauto jaoks ja mitte FIA kütust kasutades (120 oktaanine või E85 vms). Aga väga kõva saavutus sellegipoolest. Suures klassis mõni k20 mootoriga osaleb küll.
quote:bagiauto: See 400+ jõud saadud tõenäoliselt kiirendusauto jaoks ja mitte FIA kütust kasutades (120 oktaanine või E85 vms). Aga väga kõva saavutus sellegipoolest. Suures klassis mõni k20 mootoriga osaleb küll.
Denatureeritud etanooliga. 245hj/260Nm H22A tulemus aga tavalise 98-ga ja max hj vaid 7100 p/min.
Võistlusbagi VW 1600 4wdAga siis vahelduseks suure klassi bagidel kasutatavatest mootoritest.
Ajalooliselt on suures klassis kasutatud palju Porsche mootoreid. B6 ja õhkjahtus on oma kerguse ja lihtsuse tõttu nagu loodud selleks. Tsehhid , kes on selle spordi suurimad viljelejad on kasutanud ja mõned sõidavad veel praegugi V6 ja V8 TATRA mootoritega. Need on samamoodi õhkjahutusega ja juttude järgi oma ehituselt porsche mootoritega sarnased (lihtsalt V mitte B mootorid). (Mingi insener oli vist Porschest üle karanud )
Päris palju on turbomootoreid. Neid on palju tehtud Fordide, VW jne. baasil. 550-600 hj. mootorid pole midagi erilist. Tõenäoliselt on see 700-750 kg. kaaluvatele nelikvedustele ka juba enam kui küll. Naljakas oli vaadata, kui enne Bauska EM-i finaali hakkas sadama paduvihma, siis kõik turbomehed kruttisid paaniliselt turborõhkusid maha, et mingitki moodi sõita saaks.
Kasutatud on ka kompressormootoreid näiteks VW-ni mootori baasil. 450-500 hj. Mulle väitis üks sellisega sõitja, et juba alates 1600 p/min saab selle mootoriga võidu sõita. Ja , et stendi pole vaja olnud minna, sest käib niigi hästi
Viimase aja trend on olnud väiksemate vabalthingavate mootorite kasutamine. Kuigi ka suuremad V8 audide pealt, V6 Peugeot jne. mootorid on kasutamist leidnud.
Kuna silindrite arv mõjutab miinimum kaalu, siis üritatakse võtta 4 silindrine mootor ja see võimalikult suureks puurida. Näiteks üks 2,4 l puuritud BMW M3 on parasjagu kiirete seas. Üks firma on Volvo peale ehitanud 2.0 , 2.4 ja 2.8 liitriseid vabalthingavaid mootoreid (siin on vist küll ainult plokk Volvolt, kaane kanalid pidid olema ümber keevitatud ja uuesti töödeldud jne.). Viimased paar aastat on domineerinud just sellised vabalthingavad. Kuigi sarja võitjate seas on vaheldumisi turbod-vabalthingavad. Selge on see, et kui rada on käänuline on Turbomehed hädas.
See aasta oli ka suures klassis esimene üritaja, kes proovis sõita kahe 1,0 liitrise baigi mootoriga. Järgmiseks aastaks on neid juba juurde oodata ja siis saab näha kuidas see ennast suures klassis õigustab.
quote:bagiauto: Ajalooliselt on suures klassis kasutatud palju Porsche mootoreid. B6 ja õhkjahtus on oma kerguse ja lihtsuse tõttu nagu loodud selleks. Tsehhid , kes on selle spordi suurimad viljelejad on kasutanud ja mõned sõidavad veel praegugi V6 ja V8 TATRA mootoritega. Need on samamoodi õhkjahutusega ja juttude järgi oma ehituselt porsche mootoritega sarnased (lihtsalt V mitte B mootorid). (Mingi insener oli vist Porschest üle karanud )
Nende sarnasus on umbes sama nagu näiteks VAG ja Toyota (või mis iganes teine paar) R-4 vesijahutusega mootorid. Et sama silindrite arv ja jahutusviis.
quote:bagiauto:
Naljakas oli vaadata, kui enne Bauska EM-i finaali hakkas sadama paduvihma, siis kõik turbomehed kruttisid paaniliselt turborõhkusid maha, et mingitki moodi sõita saaks.
Neil oli see võimalus, kuid kahjuks pole vabalthingaval kuskilt võimsust juurde vajadusel kruttida.
quote:bagiauto:
Viimased paar aastat on domineerinud just sellised vabalthingavad. Kuigi sarja võitjate seas on vaheldumisi turbod-vabalthingavad. Selge on see, et kui rada on käänuline on Turbomehed hädas.
Ei taha tähenärija olla, aga kui enamik osalejatest sõidab vabalthingavatega, vihmaga turbomootoriga sõita ei saa ja käänulisel rajal samuti mitte, aga ikkagi on võitjate seas vabalthingavate vs turbomootorite vahekord pooleks, siis kuidas see turbomootor nii halb olla saab?
Kui endal otsene kokkupuude puudub (kirjutatust paistab läbi), siis soovitaks prooviks mõne turbomasinaga sõita, see on tõsiselt silmaringi avardav. Isiklikult olen sõitnud nii turbomootoriga kui vabalthingava bagiga. Mõlemad käisid väga hästi edasi, ainuke vahe oli selles, et turbomootor töötas jõuliselt 3500-7500 p/min, vabalthingav 5000-8000 p/min.
Võistlusbagi VW 1600 4wdA võibolla nad mitte ei kruttinud turborõhku maha vaid lihtsalt remontisid oma mootoreid
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
1 2 3 4 5 6 7 .. 
