| Poster |
Message |
 uzzac
 |
 Lada 2107 1,7i - Moss
quote:
serõi: quote:
Lembit: Kaspar - mis detailid peale esiklaasi sinu autol VAZ2101 küljest pärit on? Esiukselingid?
Minu meelest on tal veel kõvasti originaaltükke  : esi- ja tagatuled, esimene kapott(no okei, veidi küll lõigutud), katus, võib-olla midagi veel. Need on ju need põhilised kiirust mõjutavad detailid
poritiivad ees on ka originaal, uks juhipoolne, iluvõre on ka originaal..
aga ilma nalajata tegelt sõitsin eelmise aasta keskpaigani orig. piduritega...ennem seda aasta tagasi olid veel trummel pidurid taga..niiet pidureid ära puutu kui vaja pole just otseselt...ainult ferodo ds2500 klotsid ette ja regulli kraan vahele.
originaal k.kast ei kesta slikkidega üle 5 ringi saugas 160hp juures..sild ise peab vastu hooaja ikka...meie konfiguratsioon fordi t9 kastist ja volvo sillast on täiega töökindel (katkemised on olnud muud vea tõttu).
auto kaalus 880kg koos minuga esimene hooaeg niiet kaalusäästu teemast lähtudes on võimalik asi väga kergeks saada...ei pea ju puur olema 42mm torudest ja nii "julm" kui ametlikust võidusõidust osa võtma ei hakka... |
| 05.02.2009 at 15:35 |
|
Moss
 |
Lada 2107 1,7i - Moss
Võimsust silmas pidades on midagi sarnast juba tehtud. http://foorum.turboclub.ee/viewtopic.php?t=1124
Lembit, kindlasti on Ladast paremaid toorikuid aga "kiiksud" teevadki selle maailma meeldivalt kirjuks. Mulle meeldib konkreetselt see mark ja mudel niivõrd et olen veidi nõus tegema järeleandmisi hinna/kiiruse suhtarvus ja ei looda et see suudaks vastu panna mõne "jaapanlase" või "sakslase" töökindlusele. Võibolla eksin aga kas mitte sinagi kunagi kopikaga OT'l ei sõitnud?
OK, kui tuleb sügisel nentida, et sellest ikka tõesti asja ei saa, ostan mõne parema tooriku. |
| 05.02.2009 at 21:54 |
|
hall
|
Lada 2107 1,7i - Moss
Lembit sõitis mitte kopikaga, vaid minu andmetel VFTS-ga.
____________________________
Porsche Ring - ilmselt parim ringrada Põhjamaades.
CityKart - sisekardikeskus Pärnu kesklinnas. |
| 05.02.2009 at 22:54 |
|
Lembit
|
Lada 2107 1,7i - Moss
Jah, sõitsin mina OT'd kunagi kopikaga ja sõidan VFTS'ga kindlasti ka veel OT'd
Lada'ga opentrackil sõitmine on iseenesest täitsa OK mõte, kui oled valmis teda radikaalselt kergendama ja vedrustuse ehitamisse panustama. Saaksid päris mitmele "kiiremale" autole ilmselt ilusat aega näidata. Hirmvõimsat mootorit ei ole selleks üldse vaja.
* Ära aja sassi tänavasõiduautot/kiirendusautot ja OT/ringrajaautot. Kiirenduses või tänaval on koormused väikesed. Kiirendad 10 - 15 sek jutti ja kõik. OT'l sõidad 10 ringi jutti, ehk sama koormus, nagu 40+ kiirendust. Siis pead pool tundi vahet ja teed seda jälle. Niimoodi vedamise korral 10 korda päevas. See on praktiliselt kiirendusauto mitmeaastane koormus.
*OT on hobi ja seiklus. EMV ringrajas on sport. Hoolimata ilusatest olümpiadeviisidest tehakse sporti enamasti ikka tulemuse nimel. Kui sul on raha palju, siis saad üsna vabalt valida, millega ringrajas tulemust teha. Kui raha niipalju ei ole, siis on vaja optimeerida. Selles mõttes ei ole Lada kindlasti mitte odavaim auto S1600 klassis sporti teha. Eriti tagaveoline lada.
* Kui sa oled valinud turbomootori tee, siis oled tegelikult ennast juba Jesperi määratluste järgi mehaanikute poolele liigitanud. Jõudu ja tere tulemast 
Samas pean ka ütlema, et üsna sitt tunne on peale 3 ringi laiali lennanud autot nööri otsas kuhugi tirima hakata. Been there done that ja rohkem kordi, kui mõistlik.
* Natuke jääb mulle arusaamatuks, mispärast on turbotamiseks vaja võtta just mingi igivana vene mootor, mis disainitud kuuekümnendatel aastatel. Kui sa juba niikuinii sellise hulga asju ümber plaanid teha, siis miks mitte mingi tänapäevasem ja mõistlikum mootor võtta? |
| 05.02.2009 at 23:00 |
|
Moss
|
Lada 2107 1,7i - Moss
Mismis? Mootor on 2003 aasta mudel Mootor on Lada oma sellepärast, et kui tolle ka välja vahetan, siis jääb tõesti vaid tuuleklaas ja ukselingid. Võib tunduda sihuke peaga seina lõhkumine aga ma arvan, et sellest veskist saab asja küll. Alternatiivse mootorina tuleks kõnealla vaid Lada enda 1,5liitrine DOHC, remontmõõdus mõned kuubikud juurde. |
| 05.02.2009 at 23:16 |
|
kyla
|
Lada 2107 1,7i - Moss
http://www.englishrussia.com/?p=1144
kes julgeb see vaatab , siin lihtsalt üks tiba järele aidatud lada
|
| 05.02.2009 at 23:17 |
|
rolantsik
|
Lada 2107 1,7i - Moss
Ma oskaks öelda selle peale ainult ühest vanast ja tuntud filmist pärit mõttetera:okkaline saab Sinu tee olema püha tõe juurde |
| 06.02.2009 at 15:14 |
|
Lembit
|
Lada 2107 1,7i - Moss
quote:
Moss: Mismis? Mootor on 2003 aasta mudel
Pidasin mootori väljatöötamise, mitte tehasest väljatuleku aega silmas. Igasugused vene täpsused jms lisaks veel. Aga ega ma ei kahtle, et sa ta sõitma saad. Ikka saad lõpuks. Kui sul vähegi on vaja mingit abi saada nõu või jõuga, siis anna teada. Eesti ringrajasõitu on peaga mõtlevaid mehhaanikuid hädasti juurde vaja. Kui tahad, siis saame ka "praktikale" võtta
Ma esimese asjana soovitan sul turbomootori puhul hakata mõtlema, kuidas sa üleliigsest soojusest lahti saad. Bensumootoril läheb väga jämedalt 1/3 kütusest väntvõlli mehhaaniliseks energiaks, 1/3 jahutussärki ja 1/3 väljalaskesse.
Kui tahad ca 140 kW saata käigukasti suunas, siis pead leidma ka selle, kuidas sa 140 kW läbi radiaatori lased ja turbomootoriga jääb vist ka osa sellest 140 kW, mis väljalaske kaudu lahkuma peab, kapoti alla. Suurusjärgus paarisaja kilovatise kaloriiferi disainimine võib õhuvoolude mõttes üsna põnev olla. Arvuta näiteks välja, kui mitu m3 õhku sul on vaja igas minutis paarikümne kraadi võrra soojendada ja kuskohast sellised õhuvoolud kätte saad. Kas radikas ja veepump on üleüldse võimelised sellist veekogust läbi laskma?
Lisaks ka käigukasti ja peaülekande jahutamine. Ülekandekuludeks arvestatakse tagaveolise auto puhul vist ca 15%. Ehk siis tagasilla ja käigukasti jahutus peavad kah olema võimelised kahepeale kokku ca 22 kW ära eraldama. Mulle tundub, et näiteks tagasilla soojusreziim võib hüpoidülekande tõttu üsna põnev tulla. ja pindala tal väga palju ei ole, et puhtalt konvektsioonile lootma jääda. Samuti toob ju kuumus metallide väsimuspiiri tükimaad allapoole. Eriti alumiiniumil. Käigukastikorpus on Lada'l laagripesade ümbert niigi üsna pehme. Lisada sinna turbomootori lisavääne + kuumutamine - kisub sundjahutusega surveõlituse poole IMO. Disainimist küll ja veel.
|
| 06.02.2009 at 16:56 |
|
anryo
|
Lada 2107 1,7i - Moss
quote:
kyla: http://www.englishrussia.com/?p=1144
kes julgeb see vaatab , siin lihtsalt üks tiba järele aidatud lada
Mis firma toode see selline on, huvutav?
____________________________
We live in a poor neighbourhood - we can only afford to drive old cars. |
| 06.02.2009 at 17:08 |
|
mth
|
Lada 2107 1,7i - Moss
quote:
anryo:
Mis firma toode see selline on, huvutav?
keset pilti suurelt kirjas - autogauge |
| 06.02.2009 at 17:12 |
1 edit. Last edited 06.02.2009 at 17:13 by mth
|
kronja
|
Lada 2107 1,7i - Moss
quote:
kyla: http://www.englishrussia.com/?p=1144
kes julgeb see vaatab , siin lihtsalt üks tiba järele aidatud lada
OT aga kahju et kuskilt spec'e ei leia...  |
| 06.02.2009 at 19:31 |
|
anryo
|
Lada 2107 1,7i - Moss
quote:
mth: quote:
anryo:
Mis firma toode see selline on, huvutav?
keset pilti suurelt kirjas - autogauge
Piinlik....
____________________________
We live in a poor neighbourhood - we can only afford to drive old cars. |
| 06.02.2009 at 21:51 |
|
Moss
|
Lada 2107 1,7i - Moss
quote:
Lembit:
Ma esimese asjana soovitan sul turbomootori puhul hakata mõtlema, kuidas sa üleliigsest soojusest lahti saad. Bensumootoril läheb väga jämedalt 1/3 kütusest väntvõlli mehhaaniliseks energiaks, 1/3 jahutussärki ja 1/3 väljalaskesse.
Kui tahad ca 140 kW saata käigukasti suunas, siis pead leidma ka selle, kuidas sa 140 kW läbi radiaatori lased ja turbomootoriga jääb vist ka osa sellest 140 kW, mis väljalaske kaudu lahkuma peab, kapoti alla. Suurusjärgus paarisaja kilovatise kaloriiferi disainimine võib õhuvoolude mõttes üsna põnev olla. Arvuta näiteks välja, kui mitu m3 õhku sul on vaja igas minutis paarikümne kraadi võrra soojendada ja kuskohast sellised õhuvoolud kätte saad. Kas radikas ja veepump on üleüldse võimelised sellist veekogust läbi laskma?
Lisaks ka käigukasti ja peaülekande jahutamine. Ülekandekuludeks arvestatakse tagaveolise auto puhul vist ca 15%. Ehk siis tagasilla ja käigukasti jahutus peavad kah olema võimelised kahepeale kokku ca 22 kW ära eraldama. Mulle tundub, et näiteks tagasilla soojusreziim võib hüpoidülekande tõttu üsna põnev tulla. ja pindala tal väga palju ei ole, et puhtalt konvektsioonile lootma jääda. Samuti toob ju kuumus metallide väsimuspiiri tükimaad allapoole. Eriti alumiiniumil. Käigukastikorpus on Lada'l laagripesade ümbert niigi üsna pehme. Lisada sinna turbomootori lisavääne + kuumutamine - kisub sundjahutusega surveõlituse poole IMO. Disainimist küll ja veel.
Jah, kuumus oli ka see, millele ise mõtlema hakkasin. Postitusega jõudsid siiski ette. Transmissiooni peale ei tulnud aga point on olemas. Ma saan aru et oled ise selle probleemiga kokku puutunud?
~200hj on samas selline number millega keskmine poolsport või suur sedaan kenasti elada suudab. Võimsamad S1600 masinad arendavad rohkemgi jõudu, seega eksisteerib probleem ka nende jaoks aga sõidetakse ju? Suurema radiaatori ma leiaksin, keerulisem koht saab siis olema piisav veevahetus ja -maht veesärgis? Viimast eriti ei muuda. Õhuvahetuse parendamiseks pole eriti muid variante, kui kapotti lõikuma hakata. Ise-enesest poleks midagi hullu kui tuleks ka läbi poritiibade mõni õhukanal küljele tuua. Kas tuleks juba praegu mõelda ka sellisele õhusuunamisele nagu rustangi Escortil kapotiall? Ladal pole eriti ruumi seal ja mootori tahapoole nihutamine on niipalju suur ettevõtmine et esimene aasta jääb ära kuigi kasu sellest peaks tõusma.
Mootorisiseste tükkide puhul: kolbe aitaks jahutada õlipihustite paigaldus. Sõber pani enda Ziguli mootorisse BMW detailid. Loodan, et mootorid nõnda sarnased, et saan ka ise seda teed minna. Keraamikaga katmine on mul piisavalt lihtsasti kättesaadav, peab kaaluma. Kolvid tuleks sissa istata 8 või 9 sajandikulise paisumisruumiga, rõngaste puhul lähen kergema vastupanu teed ja valin lukuvaheks selle, mida raamat soovitab. Võibolla saab sealt inffi ka klappide tööpinna laiuse kohta - peast enam ei mäleta kas seal oli midagi selle kohta...
Väljalaske klappe ja -porte võiks samuti keraamikaga katta. Samas tundub loogiline, et mingi võimalus soojusvahetuseks peab jääma kuna silindrit päris tühjaks niivõiteisiti ei puhu ja uut segu ei oleks vaja vanade jääkidega soojendada. Aga nüüd läheb jube hardcore'iks ära...
Mõtlesin, et need 15% kadudeks on arvestatud pöörleva kama üleskeerutamisel. Kuidas ennustada käiguosa kadusid? Igal hammasratta paaril on oma kasutegur, mis lõpuks tuleb korrutada - OK, ehk leiab ligilähedased andmed kuskilt tabelist aga soojusvahetuse kiirust ma küll ei oska arvutada. Kaldhammaste tõttu saavad ka laagrid hea põntsu jah. Korraks terendas väga hea hinnaga sirgete hammastega dog-leg, dog-ring jamiskõik käigukast aga müüja poolt tuli selline õlgukehitav nõusolek, lootusi eriti ei hellita.
Temperatuurianduritele olen mõelnud aga olukorras kus neid jälgida, on rohkem tegemist auto juhtimisega. Mis oleks veel mõeldav temperatuur? Vaja oleks mingit MS sarnast tee-ise andmehankeseadet.
Sain kätte ka oma Megasquirti, oli teine ühe spetsialisti käes kes tollele peaaegu kap.remondi tegi. Kokkuvõttes ei tulnudki enam eriti odavam kui kohe väljamaalt valmistinutatu tellida. Sai vähe kiirustatud ostuga kunagi aga mis sest enam kiruda...
Paigaldamisest ei tule see nädalavahetus midagi välja, sain eile 24 ja hetkelgi veel meeldivalt vines
Esmaspäeval lähen üle pagana pika aja jälle kooli, vedrustuse laboritööd tegema. Kahju et liiga hilja teada sain - kasvõi puksiiriga oleks oma käru platsi veeretand. Näis mida nokkida saab siis. Ajastus on küll kift. |
| 07.02.2009 at 18:11 |
2 edits. Last edited 07.02.2009 at 18:13 by Moss
|
Garfield
|
Lada 2107 1,7i - Moss
quote:
Lembit: ... ja peaülekande jahutamine
Võistlustel oli meil probleem peaülekande vahetusega - seda ei saanud peale sõitu kohe ära vahetada. Käigukasti sai vahetada (dog-ring on veidi "jahedam" kast) rahulikult tehes 20 minutiga, peaülekandele ei saanud esimesed 15 minutit näppugi külge panna.
____________________________
Focus RS |
| 07.02.2009 at 20:50 |
|
pampkuri
|
Lada 2107 1,7i - Moss
Mina olen kunagi ühe LADA tühjaks lõigand. Tulemus oli uskumatu, auto oleks nagu uue mootori saand. Klaasid vahetasin 1,5mm organiliseklaasi vastu va esimene. Kahjuks ma ei kaalunud seda palju ühest uksest kaaluvõitu tuli aga ilmselt tuli seda uksest kõige rohkem. Pärast hakkas muidugi probleem sellega et uksed ei püsind enam originaal lukkudega kinni kuigi autos oli puur sees. Lada originaalpaak on muidugi vägagi haavataval kohal nii et see oleks soovitav ümber tõsta. Piduritest küll ei mälet et oleks puudu jäänd.
____________________________
pamp |
| 08.02.2009 at 20:01 |
|
hall
|
Lada 2107 1,7i - Moss
quote:
Moss: [
Esmaspäeval lähen üle pagana pika aja jälle kooli, vedrustuse laboritööd tegema.
Ma vist aiman, mida sa laboritöö käigus näppima hakkad...
____________________________
Porsche Ring - ilmselt parim ringrada Põhjamaades.
CityKart - sisekardikeskus Pärnu kesklinnas. |
| 08.02.2009 at 21:04 |
|
Lembit
|
Lada 2107 1,7i - Moss
quote:
serõi: quote:
Moss: [
Esmaspäeval lähen üle pagana pika aja jälle kooli, vedrustuse laboritööd tegema.
Ma vist aiman, mida sa laboritöö käigus näppima hakkad...
IRW, võimalusi on tegelikult vähemalt 5 Ja ega neist ükski ei oleväga igav
|
| 08.02.2009 at 22:10 |
|
Lembit
|
Lada 2107 1,7i - Moss
quote:
Moss:
Jah, kuumus oli ka see, millele ise mõtlema hakkasin. Postitusega jõudsid siiski ette. Transmissiooni peale ei tulnud aga point on olemas. Ma saan aru et oled ise selle probleemiga kokku puutunud?
Lada käiguosa on disainitud mis ca 55, kW mootorile? Kui lasta disainitust 3 korda rohkem võimsust mingist süsteemist läbi, siis on küllaltki suur tõenäosus, et vastav süsteem ei ole sellise varuteguriga disainitud. Autotootjana ma kindlasti ei ehitaks 3 korda tugevamat käiguosa autole, kui vaja.
Mootoridetailidega sama lugu sisuliselt.
|
| 08.02.2009 at 22:37 |
|
Erik 78
|
Lada 2107 1,7i - Moss
quote:
serõi: quote:
Moss: [
Esmaspäeval lähen üle pagana pika aja jälle kooli, vedrustuse laboritööd tegema.
Ma vist aiman, mida sa laboritöö käigus näppima hakkad...
Ärge siis minu paksukest ära kriimustage...krt kus täna oli hea meel, et riigi raha on õigesse kohta läinud. Selline Garaaz - labor nagu TTÜ`l ja TTK`l on ikka väga hea asi. Hakka või tehnilisse haridusse uskuma... |
| 08.02.2009 at 23:34 |
|
liivi
|
Lada 2107 1,7i - Moss
quote:
Moss:
Esmaspäeval lähen üle pagana pika aja jälle kooli, vedrustuse laboritööd tegema. Kahju et liiga hilja teada sain - kasvõi puksiiriga oleks oma käru platsi veeretand. Näis mida nokkida saab siis. Ajastus on küll kift.
hehe, kui TTÜsse siis see on üks asjalikumaid ained transporditehnika baka jooksul
|
| 09.02.2009 at 13:08 |
|
Moss
|
Lada 2107 1,7i - Moss
Laboris oli päris äge jah, enda masinaga oleks vist päris häbi hakanud seal...  Muidu huvitav ja asjalik värk aga olin täiesti ettevalmistamata (polnud ainus). Nüüd sirvin selle SusProg3D tutoriali, saab enamvähem aru küll. Eile oli suht abitu tunne.
Mõtlesin selle diffri peale - LSD põhjuseks, miks ta nii kuumaks läks Garfieldil? Mitte et ma ise ilma läbi saaks...
EDIT: Abiks arusaamisel |
| 10.02.2009 at 12:23 |
1 edit. Last edited 10.02.2009 at 12:34 by Moss
|
Garfield
|
Lada 2107 1,7i - Moss
quote:
Moss: Mõtlesin selle diffri peale - LSD põhjuseks, miks ta nii kuumaks läks Garfieldil? Mitte et ma ise ilma läbi saaks...
(Friktsioon)ketastega LSD läheb jah kuumaks, eriti kui seda sihtotstarbeliselt (ringrada) kasutada. Torsenid (nii type1 kui ka type2) niipalju ei tohiks kuumeneda.
____________________________
Focus RS |
| 10.02.2009 at 13:43 |
|
Lembit
|
Lada 2107 1,7i - Moss
Tagasilla kuumenemise põhiprobleem on ilmselt siiski hüpoidülekanne, kus toimub libisemine. Otsi ise hüpoidülekande kasutegurite kohta. Kõik, mis ei lähe kasulikuks tööks, läheb soojuseks. Tagasilda sissemineva võimsuse ja sealt väljatuleva võimsuse erinevus läheb tagasilla kuumutamisele.
Torsen vs friktsioonketastega erinevus peaks vist olema selline, et torsen kuumeneb rohkem siis, kui on jõud taga ja toimub momendiülekanne. Ketastega plokk kuumeneb ainult rataste pöörlemikiiruste erinevusest.
Edit: tegelikult siiski mitte ainult. Funktsioon olenem lülitusrampidest + eelpingest ja on ilmselt siiski veidi keerulisem. |
| 10.02.2009 at 13:50 |
1 edit. Last edited 10.02.2009 at 13:52 by Lembit
|
vvt
|
Lada 2107 1,7i - Moss
Ojah, eks keerulisi teid tõe juurde on huvitav jälgida ja veel huvitavam kommenteerida
Ega sinna tagasilda õlijahutuse tekitamine kah kosmoseteadus pole. Näppisin hiljaaegu ühe 70ndate algupoole BMW tagasillareduktorit (noh tollel ajal arvati, et võidusõit seeriauto tõugu parandab) ja seal oli tagasillareduktori külges nii õlipump kui väike radiaator. Hiljem juurdearetatud jahutuse korral aetakse pumpa ringi nt pooltelje pealt - väikese hammasrihma abil. Lada puhul tuleb siis kõne alla vaid sisendvõll.
Lihtsalt eksistentsiaalne teema - kas on mõtet aretada mingi kehvavõitu vastupidavusega Lada silla külge imeasju või osta praegu juba korraliku lada hinna eest korralikum toorik (nt E30 BMW), mis ei vaja küll erilisi meetmeid tagasilla tarvis - vähemalt nende OT ringide jaoks.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 10.02.2009 at 20:05 |
1 edit. Last edited 10.02.2009 at 20:06 by vvt
|
rustang
Moderator |
Lada 2107 1,7i - Moss
quote:
vvt: kas on mõtet aretada mingi kehvavõitu vastupidavusega Lada silla külge imeasju
Ma olen Lada tagasillaga sõitnud vist lausa 4 OT hooaega - kõik sama sillaga, samade juppidega ning mingeid hädasid ei ole tuvastanud. Mootor on hinnanguliselt 140-150 hj.
|
| 11.02.2009 at 10:15 |
|
|
1 2 3 4 5 6 
